Vastse-Roosa Algkool

Koolid Vastse-Roosa vallas

  Läti nn. „Dauschkani“ kool asutati 1849. a. – asukoht 1 klm. Hopa alevist eemal, eestlastele avati kool alles 1868. a. Rumpali talus. Vallavalitsemine seisis lätlaste käes, sest eestlasi oli vallas ainult mõned kvootmaade pidajad, hiljem ka moonakad ja enam vallalised isikud – töölised. Eestlasi lätlased ei sallinud ja sellepärast ei hoolitsenud ka palju nende hariduse eest. Nii sai läti õppoetaja palgaks aastas 300 rbl., 2 des. maad, õunaaed, korter, küte ja valgustus, Aga eesti õpetaja sai ainult 25 rbl. ja õpilastega ühise korteri, kütte ning valgustuse. Lätikoolil olid korralikud õppevahendid, eestlastele ei ostetud. Enne eesti kooli asutamist käis kohapääl kodus lapsi katsumas Hargla pastori ülesandel mõni vöörmünder, kes nõudis lugemise oskust ja pääst Meie Isa ning käskude teadmist. Viimaseks katsujaks on olnud keegi Puustus.

Veel 1868. a. on eesti kool viidud Laurimäe tallu, kus asunud kuni 1873. a. Sel ajal on lapsi koolis olnud umbes 7-10. Õppemaksuks oli 1 rbl. aastas. Õpetati kirjutamist, lugemist, vähe rehkendust ja laulmist – usuõpetust.

1873. a. – 1877. a. asub kool Puustuse talus, kuhu ehitati valla poolt ka mingisugune koolimaja. Õpetati emakeele lugemist, kirjut. rehkendusest neli tehet ja üks-kord-üks ning usuõpetus. Õpetus kestis 3 a. iga päev talve kestel ja pääle selle veel 3. aastal üks nädal kuus talve kestel. Õppemaksu ei olnud, vald maksis õpetaja palga, kui palju – pole teada. Õpilasi oli 30 ümber.

Eesti Postimees ehk Näddalaleht : ma- ja linnarahvale, nr. 29, 16 juuli 1875

Vastse-Roosa valla Eesti kooli õpetajaid:

1) Peeter Mõtus 1868. aastast kuni 1873. aastani.
2) Keegi Tahlberg (Sänna vallast) 1873. a. – 1874. a.
3) Jaan Pundist 1874. a. – 1886. a. (vallandati vene keele oskamatuse pärast).
4) Kristjan Torop 1908 – 1912.a.*

*Kristjan Torop määrati Kristjan Torop rahwakoolide inspektorite poolt Dauchkani kooli eesti õpetajaks, olles ise alles 16 aastane. Siin awanes noorel energeetilisel töömehel lai tööväli eestlaste organiseerimise alal lätlaste keskel, kus ta asutas laulukoori ja näiteseltskonna. 1911. sooritas ta Pihkvas õpetaja kutseeksami ja ta asus tööle Navi algkooli juhatajana. * (Tapa Sõnumid, 10.03.1932)

1877. a. ühendati eesti kool Läti kooliga ja asus siis „Dauchkanis“ 1877. a. – 1879. a., kuna 1879. a. mõlemad koolid kolsid uuesti ehitatud koolimajasse. Siin asus eesti kool 1879. a. – 1919. a. , milles oli Eesti kooli jaoks vaid 2 ruumi. Ruumid olid eesti lastele väga viletsad, oli ainult üks klass, kus öösel ka magati, kuna õpetajale oli elamiseks väikene tuba klassi kõrval. Koolis oli lapsi 30 ümber, kuna läti koolis oli lapsi kuni 50. Suur osa valda jäi Eesti–Läti piirijoonega Lätile ja nii ka koolimaja. *

* (Kroonika on kokku seatud käesoleval aastal suusõnaliste andmete alusel Läti pool elavate vanemate inimeste mälestuste järele ja Vastse-Roosa valla Läti algkooli kroonika andmete järele, kuna Lätis valla arhiivi ei ole olnud õpetaja hr. Pettail võimalik kasutada, säälse kirjutaja vastutulematuse tõttu. – August Kond)

Postimees (1886-1944), nr. 184, 15 august 1914

Üheks viimasteks õpetajaks oli tollel ajal Alma Kõivumägi, kes on maetud Vastse-Roosa kalmistule.

1. oktoobril 1919. a. toodi , Läti vallakooli juures asunud Eesti osakond Vastse-Roosa mõisa parun Eduard von Wulfi, härrastemajja ja muudeti iseseisvaks 4-klassiliseks algkooliks ja siin sai kool külanime järgi nimeks Vastse-Roosa algkool.

Vastse-Roosa Algkool – vanas mõisamajas 

Esimesteks õpetajateks olid August Puudist ja  Julius-Elmar Kõivumägi, nad töötasid siin vaid ühe õppeaasta 1919/1920 ja kuna,  August Puudist oli Läti soost siis valla volikogu teda enam õpetajaks ei valinud.

Wõru Teataja, 4 oktoober 1920

1920 valiti õpetajateks Theodor Petai ja tema abikaasa Anna Petai. Theodor Petai (kuni 35.a. Pettai) 1920-1941 

Koolijuhataja Theodor Petai Vastse-Roosa algkooli vanas majas vahetunni ajal. Foto 1920. aastatest.

Lõuna-Eesti, 17 jaanuar 1923

Õpilasi klassi lävel naha maha laske ämwardanud. -10. jaan. 1923. 6. õhtul kella 7—6 Vahel  Wastse-Roosa piiripunkti sõduri riides mehed püssidega (laetud) kooliruume tunginud ja Hirmutanud maha laskmisega I. ja II. klassi läwel klassis õppiwaid õpilasi püssiga: ,  Kuule, August, lase see Hipp seal maha!” ‘Õpilaste hädakisa peale läinud küll ära, kuna püssidega kolinat ja lubamata sõnu loopides on see minek sündinud. Õpetajad on sel ajal õhtusöögil olnud, kui lapsed suures hirmuwärinas tulnud õpetajatele teatama- et sõdurid on neid hirmutanud ja ähwardanud püssiga maha lasta, mille peale õpetajad kohe tõttanud lapsi klassi Vaigistama, kuna sel ajal on kuuldud koolimaja õues püssi pauku. Mis põhjusel — on teadmata. Sündmusest on ka ametwõimudele teatatud.

Postimees (1886-1944), nr. 64, 8 märts 1923

Vastse-Roosa algkool 1926. a.

  1927. a. tuli Anna Petai asemele õpetaja Marta Potter, kes töötas 1929. aasta sügiseni, kes hiljem siirdus 1930 Loosi algkooli. 1926/27. a. oli õpilasi 34, 1927/28 õppeaastaks suletakse üheks aastaks I kl. õpilaste puudusel ja kool jääb töötama ühe õpetajaga, senise kahe asemel.

Elu : Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja, 26 september 1928

Weel uusi õpetajaid maakonda. Wastse-Roosa algkoolile on õpetajaks walitud Marta Potter. (Suvi)

Vastse-Roosa algkool 1928. a.
Esireas Koolijuhataja Theodor Pettai tema kõrval õpetaja Marta Potter.

Aga kool ise oli üks uus asi – See oli Vastse-Roosa 3.kl. algkool mis asus tiibadega hallis madalas härrastemajas. Kooliõoetajaks oli hästi pikk peenike meesterahvas jämeda häälega, õpetaja Teodro Pettai, kes elas oma perega samas majas.  Oli kuri kordanõudev õpetaja, õpetas ka saksa keelt. Venelasi ei sallinud ta sugugi, ütles, et nad peavat raudse eesriide taga olema. Ükskord laulutunni ajal olime veel õues ja tapsime kärnkonna, lüües teda lauajupi abil üle tammede järve, õpetaja nägi seda aknast ja lõi mul pää päält viiuli poognaga pää katki ja isagi kutsuti kooli. Siis ma hakkasin heaks õpilaseks. – (Juhan Tuvikese memuaarid, Juhan on ülemisel pildil tagareas keskel kõige pikem poiss.)

Koolijuhataja Theodor Pettai ja tema kõrval Eduard Kuus.

Wõru Teataja, 15 juuli 1926

Võrumaa Elu, 17 juuli 1926

W.T 16.06.1928 nr 68

W.T. 20.09.1928 NR 108

Wõru Teataja, 8 detsember 1928

Kuni 1928 aastani oli kool 4 klassiline 1928. aasta sügisel avati 5. klass ja 1929. aasta sügisel 6 klass.

Wõru Teataja, 3 september 1929

1929. aastal tuli tööle õpetaja Hedvig Kuus (Tarend) (sünd. 8.2.1907 surn. 12.9.1962) kes, töötas siin 1940. aastani. Edasi suundus ta Vastse-Roosa algkoolist Kõrgepalu algkooli juhatajaks.

W.T. 28.09.1929 NR 110

Vastse-Roosa Algkooli pitsat.

W.T. 28.11.1929 NR. 136

Päewaleht, nr. 325, 30 november 1929 – Wõrumaalt

Wastse-RoosaS ehitatakse uus koolimaja. mitmes Võrumaa wallas on käimas uute koolimajade ehitused wõi ehituste kawatsused.

Ka Vastse-Roosa wald asub lähemal ajal endale uue koolimaja ehitamisele. UuS koolimaja, mis ehitatakse Vastse-Roosa mõisast planeeritud koolikrundile. läheb makSma eelarwete järele umbes 10.000 krooni.

W.T. 30.09.1930 

Algkooli õpilased metsa istutamas 1930.a.

Postimees (1886-1944), nr. 28, 29 jaanuar 1931

Vastse-Roosa algkool 1933. a.

Vastse-Roosa algkool 1933. a. maikuul.

Lõuna-Eesti, 1 juuli 1933

Wõru Teataja, 4 juuli 1933

Elu : Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja, 5 august 1933

Lõuna-Eesti, 12 august 1933

Õpetajate Leht, nr. 40, 6 oktoober 1933 

T . Pettai ametijuubel .

1 . okt . k . a . pühitses Vastse-Roosa algkooli juhataja Theodor Pettai oma 25 a . ametijuubelit . Kohalik seltskond hindab juubilari kui kohusetruud ja tublit töömeest .

 Tapa Sõnumed, 20 veebruar 1934

Okariinide orkester Wastse-Roosas. Vastse-Roosa energilisemaid seltskonna ja ümbruskonna agaramaid kooliõpetajaid on kohalik koolijuhataja Th. P e t t a i. Eriti agaralt tegutseb ta ümbruskonnas laulu ja muusika arendamise alal, võttes osa oma laulukooriga kõigist üld- ja maakondade laulupidudest. Ka oma koolis püüab ta õpilastes äratada huwi laulu ja muusika wastu, asutades mitmesuguseid õpilasorkestreid ja -koore. Tänavu talwcl on ta organiseerinud õpilastest-noorkotkastest wäga omapärase okariinode — sawipillide orkestri. Praegu on pille kõigest kaheksa, mida mudilased meisterlikult käsitavad, mängides noodist igasugu tükke. Kuid Th. P. loodab oma ork. täiendada kuni 25 pillini, samuti on tal katvaisud lähemal ajal tutvustada omi «kunstnike” ka rahvale. mitte wastu  suurt huvi tuntakse.

Elu : Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja, 20 veebruar 1934

Kiriklikud teated: Hargla kirik. Wastse-Roosa koolimajas pühapäeval, 25 weebruaril kell 11 jumalateenistus. Soowijaile armulaud. Õp. J. Maior.

Wõru Teataja, 14 juuni 1934

Wõru Teataja 07.1934. – Vastse-Roosa koolimajale pandi nurgakivi.

  Möödunud pühapäeval toimus Vastse-Roosa koolimajale nurgakivi panek. Päevakohase jumalateenistuse pidasid õpetajad J. Maior ja ülempreester P. Kolon. Jumalateenistusi kaunistas Varstu Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu pasunakoor ja Vastse-Roosa laulukoor Th. Pettai juhatusel. Ilusa ilma tõttu oli rahvast kokku tulnud harukordselt palju.

Vastse-Roosa algkooli nurgakivi õnnistamine 22.07.1934.

Koolimaja 1935 kevadel.

Elu : Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja, 6 detsember 1935

Vana-Roosa valla Vastse-Roosa algkoolimaja Võrumaal. Pühitsetud 12. detsembril 1935.

Postimees (1886-1944), nr. 56, 28 veebruar 1936

Käisin Vastse-Roosa uues koolimajas. Theodor Petai oli minu õpetaja esimesed kolm kooliaastat. Ta oli väga range õpetaja. Kuuldus tema rangusest käis legendina tal kaasas. Kooliõpetaja Petai oli väga musikaalne. Ta meisterdas juba 13. aastaselt endale ise esimese viiuli. Koolis juhatas ta laulukoori ja andis laulmise tundi. Ta mängis viiulit, klaver oli tal oma toas. Vabadel hetkedel annastas ta sageli klaverit mängida. Seda oli koolimajas hästi kuulda“ (Leida Looritsa mälestused).

Vastse-Roosa Algkool 1936. a.

Vastse-Roosa Algkool 1936. a.

1936. aastal valmis uus koolimaja mis oli ka 6-klassiline, kuid hiljem muudeti kool taas 4-klassiliseks. Koolimaja on valmistatud Hans Kõlli, projekti järgi ja ehitajateks olid kohalikud inimesed.

Ülemine rida vasakult:
Valter Puusepp, Richard Pehlak, Ivan Ellervee, Olev Paris, Semjon Ellervee, Theodor Petai.
Keskmine rida vaskult:
Helvi Kuus, Elli Pudan, Robert Kübar, Valter Saag, August Kuus, Lehte Kuus.
Alumine rida vasakult:
Elmar Harju, Herbert Loode.

Vastse-Roosa algkool 13. mai 1939.a.

Postimees (1886-1944), nr. 17, 19 jaanuar 1940 
Tänaseid sünnipäewi

Theodor Pettäi 50-aastane Täna pühitseb oma 50 a. sünnipäeva Võrumaa] Varstu vallas Vastse-Roosa algkooli juhataja ja seltside tegelane Theodor Pettäi. T. P. sündis 19. j aan . iggo. aastal Võrumaal. Varstu vallas (end. Vana-Roosa v.) taluperemehe pojana. Juubilar on tuntud kauaaegse juhtiva haridus- ja seltside tegelasena, kusjuures tal erilised teened on kaitseliidu Varstu malevkonna pealikuna ja noorte organiseerijana ning juhina. Juubilaril on seljataga 31 aastat tööd koolipõllul.

Vastse-Roosa Algkool 15.mail 1940.a.

Vastse-Roosa Algkool 15.mail 1940.a.

Postimees (1886-1944), nr. 131, 18 mai 1940 – Homseid sünnipäewi – Kr. Trop 50 aastane

Pühapäeval tähistab oma 50 a. sünnipäeva Navi algkooli juhataja Kristjan Torop. juubilar on suurema osa oma eluajast pühendanud Navile, olles kohaliku algkooli juhatajaks 1912. aastast alates, töötades enne seda viis aastat Vastse-Roosa eesti algkooli õpetajana. Oli Vabadussõja ajal Suure-Jaani kihelkonna ja hiljem Tõrva alevi komandant, samal ajal ka Helme ja Tarvastu kihelkonna kaitseliidu ülem sõja lõpuni. Praegu reservis leitnandina. Kr. Torop on innukalt osa võtnud Võrumaa poliitilisest ja oma ümbruskonna seltskondlikust elust. Nii on ta olnud Võru maavolinik 1927.—34 a„ K. L, Võru komp. juhatuse liige, Võrumaa õpetajate Liidu Juhatuse liige ja Navi Rahvaraamatukogu Seltsi asutaja, esimees ja koorijuht 1920. a. alates. Tegev ka paljudes majanduslikes ettevõtteis, nagu Võru Majandusühingus, Väimela Piimaühingus jm. Navi organisatsioonid korraldavad Kr. Toropi austamisaktuse pühapäeval, 19. mail kl. 19 Navi koolimajas.

Õpetajate Leht, nr. 20, 17 mai 1940 Kristjan Torop 50 a.

Pühap ., 19 . mail s . a . tähistab oma 50 aasta sünnipäeva populaarne kuju Võrumaa õpetajate peres — Navi algkooli juhataja Kristjan T o r o p , kes oma hoolika kutsetöö kõrval on tuntud samavõrra agara haridus- ning seltsitegelasena .

Kr . Torop on sünd . Võrumaal end . Aleksandri vallas , õppis Kähri ap .-õigeusu külakoolis , järgnevalt Peri ministeeriumikoolis ning andis Pihkva õpetajate seminari juures algkooliõpetaja kutseeksami . 1916 . a . lõpetas Kievi lipnikekooli , praegu reservis leitnandina . 1907 — 1912 aastani töötas õpetajana Vastse-Roosa algkoolis , kust tuli 1912 . a . Navi algkoolijuhataja kohale . 1915 .— 1920 . a . võttis ohvitserina osa Maailma- ja Vabadussõjast . Vabadussõja lõpul oli Tõrva komandant ning ka Helme ja Tarvastu kaitseliidu ülemaks .

Sealjuures on Kr . Toropi isik tihedalt seotud Võrumaa avaliku elu käiguga viimasel paarikümnel aastal . Juubilar on olnud Võru maavolikogu liikmeks , Kaitseliidus juhatuse liige ja pealik , noorkotkaste esimesi organiseerijaid , Võrumaa õpetajate Liidu juhatuse liige , olnud üle 20 a . Navi Rahvaraamatukogu Seltsi esimeheks ja koorijuhiks , sealjuures võtnud osa asutajana ja juhtiva tegelasena paljude majanduslikkude ühingute tegevusest . Ka on Kr . Torop tuntud hea sulemehena , kes sageli sõna on võtnud Võrumaa vabaharidustöö ja päevamurede küsimustes , ning tihti esinenud kõnemehena .

Juubilari õnnitlevad ta tähtpäeval nii Võrumaa õpetajad , kohalikud inimesed ja naabrid , kui Võrumaa avaliku ja hariduselu tegelaskond , ning loodavad , et juubilari tegevus talle armsaks saanud koolipõllul ja avalikus elus kestab veel kaua , kaua .

Uus Eesti, nr. 146, 3 juuni 1940

Varstu Vallavalitsus annab välja 10. juunil 1940. a. kell 12.00 Varata vallamaja» suulisel vähempakkumisel alljärgnevad REMONTTÖÖD. 1. Vastse-Roosa koolimaja ruumide seesmise krohvimise, lagede kokkuajamise laudpaneeli panemise ja värvimise tööd 2. Miku koolimaja ühe õpetaja korteri krohvimise ja muid vähemaid parantustöid. Tööde tingimuste ja ulatusega võib tutvuneda alates 5. juunist 1940. a. igal tööpäeval Varstu Vallavalitsuse kantseleis kelle 08.00—15.00. Pakkumise kindlustuseks tuleb pakkujal enne pakkumise algust esitada Riigi hanged seaduses ettenähtud tagatis, mis vastab vä hemalt 10% pakutavast summast. Vallavalitsus jätab endale õiguse validi kontrahenti, arvesse võtmata pakutavate hir. dade odavust, või jätta hange välja and mata. Varstu vallavanem.

Võrumaa Teataja, 21 oktoober 1941

Varstu Vallavalitsus vajab Miku ja Vastse-Roosa algkoolidele kooliteenijat. Avaldused esitada vallavalitsusele 22. okt. kella 14 neks. Varstu Vallavalitsus.

Valga Teataja, 23 detsember 1941

Hargla kirik. Kolmandal pühal kell 11 jumalateenistus Vastse-Roosa koolimajas. Laululehed.

Võrumaa Teataja, 20 jaanuar 1942

Vastse-Roosa kooli kooperatiiv võib tagasi vaadata oma 8. tegevusaas ale. Kooperatiiv on asutatud endise koolijuhataja Theodor Pettai poolt, kes ise küüditati kommunistide poolt Venemaale. Praegu juhib kooperatiivi Julius Ungru, uus koolijuhataja. Kuigi praegusel ajal on koolitarbeid raske muretseda, siiski on senini õpilastel olnud võimalik kooperatiivist osta vihke ja kirjutustarbeid.

Võrumaa Teataja, 11 juuni 1942

Varstu Vabatahtlik tuletõrie llh. Krabi rühm korraldab 14. juunil 1942. Vastse-Koosa algkooli ruumes peoõhtu Kavas* 1) Soololaule, 2) ork. ettekandeid, 3 ) Mõõk ja ader» E. Laidsaare näidend 3 vaat. 4) Seltskondlik osa jne. Algus kell 20.00. Pääsmete eelmüük Vastse-Roosa p.-agen-tuuris.

Olin koguaeg igatsenud töökohta saada kodule lähemale. Paganamaa tõmbas mind nagu magnet rauda. 1941. a. oli Vastse-Roosa kooli juhataja koht vakantne, kandideerisin sellele kohale. voolavad ju ka Paganamaa veed Piili oja kaudu siit läbi. Vastse-Roosas voolab veerikas Vaidva jõgi. Jõele on ehitatud Vastse-Roosa veski kukkuv vesi aina vahutab ja kohiseb. Kool on veskijärve kaldal. Veski müra kostab koolimajja nagu maa alt. oli Saksa okupatsiooni aeg. Vihikuid polnud saada. Kurstin seda Vastse-Roosa veski omanikule Jefim Ellerveele. Ta andis mulle kotikesega püüli ja ütles: “Vii see Valga raamutukaupluste müüjatele. Sulle müüakse vihikuid!” Tegingi nõnda, tagasi tulin vihikupakiga.

42/43 õppeaastal sai koolijuhatajaks Julius Ungru (sünd.15.03.1910 surn. 05.06.1999)

1942/1943 ja 1943/1944 oli õpetajaametis Vilhelmine Hallop.

Riigikorra vahetuse ajal määrati Vastse-Roosa Algkooli õpetajaks Valentine (Prost) (Elva Postipoiss 13.02.2016)

Vastse-Roosa Algkool 1943.

Eesti Sõna, nr. 167, 21 juuli 1944

Võru maakonnavalitsus vajab algkoolidele õppejõude (koolijuhatajaid, õpetajaid või nende asteäitjaid). Kandideerijail esitada Võru maakonnavalitusele hiljemalt 1. augustiks 1944.a. avaldus ühes Õppejõudude teenistuse seaduse § 37 nõutud dokumentidega.
41. Varstu valla Vastse-Roosa algkooli – juhataja asetäitjat.

45/46 kooliaastal tuli tööle Marta Kuusik.

Vastse-Roosa Algkool 1946.

Töörahva Elu : EKP Võru Rajoonikomitee ja Võru Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu häälekandja, nr. 29, 7 märts 1946

Töörahva Elu : EKP Võru Rajoonikomitee ja Võru Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu häälekandja, nr. 75, 27 juuni 1946

46/47 kooliaastal tuli õpetajaks Heldur Käärmann.
47/48 kooliaastal tuli õpetajaks Natalie Andola

Vastse-Roosa Algkool 1947.
Vasakul õpetaja Helju Tarnaste

Helvi Kuus – 48/49 ja 49/50 kooliaastal
Valentin Vibo – 48/49 ja 49/50 kooliaastal

Nõukogude Õpetaja, nr. 40, 1 oktoober 1948

Inspektor Lauriste tõi näite Vastse-Roosa koolist , kus koolijuhataja ise koolist lahkudes oli jätnud noore vilumata õpetaja üksi tööle mitmeklassilises komplektis , kus tund ebaõnnestus täielikult . Selline olukord on täiesti ebaloomulik ja lubamatu . Noort õpetajat ei või omapead jätta . Noorte õpetajate kvalifikatsiooni tõstmise eest on eeskätt vastutavad vanemad vilunud õpetajad eesotsas koolidirektoriga . Noorele õpetajale tuleb anda juhendid tunni ettevalmistamiseks . Koolidirektoril ja õppeala juhataja  tuleb sagedamini külastada noore õpetaja tunde , samuti tuleb noorele õpetajale võimaldada vanemate õpetajate tundide pealtkuulamist.

Vastse-Roosa Algkool 1948.

Vastse-Roosa Algkool 1948.

Felix Tigasson – 50/51 kooliaastal

Tiiu Hernits (õpetaja 12.11.1951-31.05.1972)

õpilased 1955?

Valda Kolk – 61-68 kooliaastani

Vastse-Roosa Algkool 1965.

Vastse-Roosa algkool 1967

Helly Morel – 69/70 kooliaastal

Nõukogude Õpetaja, nr. 2, 10 jaanuar 1970

Eesrindlikus algkoolis Võru rajooni algkoolide d irek to rid käisid rajooni piirim ail , kauni Vaidva jõe kaldal asuvas Vastse-Roosa algkoolis . Tutvuti ruumika ja hästi sisustatud k o o limajaga ., Väga hästi oli korraldatud näitlik agitatsioon , – mis oli pühendatud V . I . Lenini 100 . sü n n i-aastap äev ale ning pioneeride ja oktoobrilaste tegevusele . Koolil on ro h k esti n äitlik k e v a ­ hendeid , sam uti töid tööõpetuse alalt ( teh tu d õpilaste ja kooli d i­ rek to ri T . H ern itsa ning õpetaja H . Moreli poolt ). Tutv u ti kummagi õpetaja ühe tunniga . T unnid õlid metoodiliselt ja didak­tiliselt kõrgel tasemel , väga palju kasutati näitlikke õppevahendeid . Hiljem istuti ühises teelauas ja vahetati mõtteid nähtu -kuuldu k oh ­ta . Siit Oli paljudelgi õppida ja häid n äp unäiteid om a kooli kaasa viia , . sest siin töötavad pikka aega suure staažiga ja tu n n u sta tu d pedagoogid . L ahkudes sai iga k ü la sta ja kooli tööõpetuse õ p etajalt H . Moreiilt ühe tööõpetuse-alase töö m älestuseksõppevahendiks . M . LEES

Kool sulges uksed 1972. aastal.

17.09.1972 anti koolimaja hooned, materjalid ja inventaar üle Fr. R. Kreutzwaldi nimelise Võru I Keskkoolile spordi- ja puhkebaasi loomiseks.

Kooli kokkutulek 1990. aasta suvel.

Vastse-Roosa algkooli kokkutulek. Plaadi avamine Theodor Pettaile. 1999.

Pildil Maret ja Uno Schultz. 1999.

Vastse-Roosa algkooli 70 a. tähistamine. 22.06.2006.

Vastse-Roosa algkooli 75 a. tähistamine. Plaadi avamine koolile. 06.08.2011 

Plaadi avamine koolile. 06.08.2011

Endise kooli saalis. 06.08.2011

Lisamaterjale:

Viitekood ERA.4230.
Pealkiri Vastse-Roosa Algkool
Piirdaatumid 1924-1940

Arhivaal Klassijuhatajate statistilised aruanded ERA.4230.29.1 1936-1938 –
Arhivaal 1936/1937.a kooli- ja klassijuhatajate statistilised aruanded. 1937/38.a. eelarve ERA.4230.29.2 – –
Arhivaal Hoolekogu protokollid ERA.4230.29.3 29.05.1924-12.04.1927 –
Arhivaal Hoolekogu protokollid ERA.4230.29.4 17.11.1927-14.09.1932 –
Arhivaal Õpilaste käitmise ja edasijõudmise raamat ERA.4230.29.5 1937-1938 –
Arhivaal Õpilaste nimekiri. Tunniplaan ERA.4230.29.6 1937-1940