Borodino kolhoos

Borodino Kolhoos, loodi ametlikult 21.04.1948. a. mis töötas 1958 aastani.

Borodino kolhoosi esimehi:

1.Juhan Kikas
2.Feodor Burajev

Töörahva Elu : EKP Võru Rajoonikomitee ja Võru Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu häälekandja, nr. 55, 8 mai 1948

Talurahvaleht : EK(b)P KK ja ENSV töörahva saadikute nõukogude häälekandja, nr. 57, 11 mai 1948

Eesti Teataja, 15 mai 1948

Töörahva Elu : EKP Võru Rajoonikomitee ja Võru Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu häälekandja, nr. 116, 30 september 1948

Töörahva Elu : EKP Võru Rajoonikomitee ja Võru Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu häälekandja, nr. 13, 1 veebruar 1949

Töörahva Elu : EKP Võru Rajoonikomitee ja Võru Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu häälekandja, nr. 37, 29 märts 1949

 

Töörahva Elu : EKP Võru Rajoonikomitee ja Võru Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu häälekandja, nr. 48, 23 aprill 1949

M.I Kalinini nimeline kolhoos Vabala loodi (….1949…..1950…..) mis hiljem liideti Jakobsoni kolhoosiga Krabi piirkonnas.

MÕNISTE SOVHOOS

11.01.1958.a. ühendati Borodino kolhoos Mõniste Sovhoosiga.

Kolhoosi töölised – Vastse-Roosa allorganisatsioon

Kolhoosi töölised

Kapsaid istutamas

Kolhoosi töölised ekskursioonil Siguldas

Kolhoosi töölised ekskursioonil Siguldas

11. jaanuaril 1958. a. ühendati Mõniste sovhoosiks Borodino, Kalevi, Molotovi-nimeline ja Nõukogude Armee kolhoos. Majandi keskus asus esimestel aastatel Kuutsil, endise vaestemaja ruumides. Sovhoosi direktorina asus tööle Tartumaalt Nõgiaru sovhoosist siia suunatud Meinhard Kuld. Ta oli põllumajandusliku haridusega, tegus ja uuendusi pooldav direktor. Mõne aastaga suutis ta nelja kolhoosi rahva liita ühiseks pereks ja inimesed spetsialistide abiga tööle rakendada. Meinhard Kuld oli majandi eesotsa 21 aastat, kuni 1979. aastani. Meinhard Kulla tööd tunnustati mitmete riiklike autasudega ja teenelise põllumajandustöötaja aunimetuse omistamisega. Sovhoosi algusaastad ei olnud väga roosilised, sest kogu töö nii lautades kui põldudel toimus enamasti käsitsi. Põllutööliste tööpäevad olid algusaastatel väga pikad – 10 tunnised. Sügiseti oli üks raskemaid töid viljakuivatamine , sest see nõudis väga rasket kätetööd, et saak korralikult salve saaks. Inimestes tekitas usku igas kuus kättesaadav rahapalk. See aitas mingilgi moel elujärge parandada ja motiveeris inimesi tulemuslikult töötama. Riigi toel alustati ehitustegevust. Sovhoosi keskus viidi üle Mõnistesse, kus pargi servale kerkisid esimesed kahekorruselised elamud ja kontorihoone. Igasse osakonda ehitati uued karjalaudad – Kallastele, Kuremäele, Tundule ja Kuutsile. Nendes lautades oli juba masinlüps, kuid piim tuli lüpsjatel kannudega jahutusruumi tassida. 1960. aastate teisel poolel valmis Kuremäele esimene torusselüpsiga laut. Sovhoosi lõpuaastail ehitati Mõnistesse uus lüpsi laut 300 lehmale, kus enamus töid olid mehhaniseeritud. Aastate jooksul oli majandis tööl palju tublisid lüpsjaid ning nende kõikide töö väärib suurt tänu. Veisekasvatuse tähtis haru oli vasika- ja noorkarjakasvatus. Esirinnas oli alati vasikatalitaja Hiili Käärmann, kelle tööd pärjati Austuse märgi, Tööpunalipu, Oktoobrirevolutsiooni ja Lenini ordenitega Tema järel võib nimetada Anni Torni, Neidi Vinki jmt. Aastatega tõusis veisekasvatuse kõrvale teiseks tähtsaks haruks seakasvatus. Mõnistesse ehitati laudad emistele ja põrsastele, Kallastele nuumsigade laudad. Nendes lautades oli tööd juba mehhaniseeritud ja olemas söödaköögid. Seatalitajatest olid tublimad Agnia Pärnamets, Senta Eelsoo, Aimi Pärnasalu, Miila Paas, Osvald Liiv, Valve Saareots, Arnold Vares jpt. Loomakasvatajate vastutusrikast tööd on aastate jooksul juhtinud peazootehnikud Ilmar Mändmets, Eino Viskus, Agu Sild, Liidia Janson, Heino Hanimägi, Antonina Schneider jt.

Ait-kuivatiks ehitati ümber Alska kõrts Sarus. Peagi tekkis vajadus välja ehitada Kallastele ajakohane viljahoidla-veski. Põllukultuuride kasvatamisel saadi aasta-aastalt kõrgemaid saake: teraviljasaak küündis 26-27 ts/ha, kõrgeim kartulisaak saadi 1970. a. üle 190 ts/ha ja põldheina saagikus küündis 40-44 ts/ha. Peaagronoomidena olid oma kohal Leida Mändmets, Jüri Erikson, Madis Teorein ja Aivo Põder, keda toetasid nõu ja jõuga töögruppide juhid-agronoomid Leonhard Lüüs , Liidia Parts jmt. Mehhanisaatoritena olid alati tublimate seas Ants Liiv, Valdeko Udsu, Arved Raudoja, Heino Pehlak, Valter Pau, Taimo Troska ja viimastel aastatel Vello Troska, Lembit Parts jmt. Mõniste sovhoos oli tuntud ratsionaliseerijate tegevuse poolest. Mehi ergutasid loominguliselt mõtlema direktor Meinhard Kuld ja peainsener Arvi Raja. Ratsionaliseerijate nn. tiimi liikmeteks olid Erdel Hiiesalu, Haljend Rebane, Erich Lätt, Heino Haller ja paljud teised nutikad mehed, kelle abiga muudeti mitmedki tööd põllul, farmides ja muudes kohtades palju kergemaks. Meinhard Kulla järel oli majandi direktoriks 6 aastat Amo Sild. Tema käe all oli majand väga edukas nii üleliidulises kui ka üleriigilises sotsialistlikus võistluses. Sovhoos saavutas esikoha nii taime- kui ka loomakasvatuses. Majandile anti üle rändpunalipp ja kopsakas rahaline preemia. Majandi rahaasjadel hoidsid valvsalt silma peal pearaamatupidajad Grete Pillai, Heino Trahv, Külliki Sarapuu ja Aime Schvarts. Nende käe all töötas terve raamatupidajate vägi alates osakondadest kuni peakontorini välja. Ka majandi töötajate elujärg muutus paremaks iga aastaga. Töötajatel oli võimalik käia oma tervist kosutamas sanatooriumides. Paljud kasutasid võimalust käia reisimas mööda NSV Liitu. Keskusesse ehitati mitu uut mugavustega elumaja, kuhu noored pered said korterid. Spetsialistide tarvis ehitati sovhoosi ajal kokku 6 ühepere elamut. Mõnistes oli väga hea sovhoosi söökla, kus valmistatud toite hindasid väga maitsvateks nii oma töötajad kui külalised. Vägesid juhatas energiline Laine Teppo. Säru endises koolimajas asus Mõniste Sovhoosi Lastepäevakodu, kuhu lapsevanemad said lapsed hoida viia, sest ammuks siis tulid pikad lapsehoolduspuhkused j a emapalgad.

Mõniste sovhoosis suhtuti väga toetavalt oma kooli. Töötajate lapsed said juba 1970.-aastatest tasuta koolilõunat. Majandi bussiga sõitsid lapsed kooli ja koju, võistlustele ja ekskursioonidele. Sovhoosi bussijuhtidena olid aastate jooksul ametis Vello Kuldre, Väino Meho, Eino Raja ja lühemat aega mitmed teisedki mehed. Kui oh mingi remondiprobleem, aitasid koolidirektori hädast välja sovhoosi ehitusmehed, elektrikud või autojuhid. Laste panus oli igal kevadel mõni päev kartulipanekul osalemine ja sügisel kartulivõtmine. Suviti tehti tööd koos vanematega kas põllul, laudas või mujal. Oli täiesti tavaline, et traktoristi poeg oskas põldu künda ja kombaineri poeg vilja koristada. Töökasvatus oli elu loomulik osa. 1970. aastatel hakati suvevaheaegadeks moodustama töö- ja puhkelaagri rühma, kus laste põhitööks oh sööda-juurviljapõldude harimine. Laste järele valvasid kasvatajad- õpetajad. Selle rühma populaarsuse taga seisis aga tolleaegne ökonomist Maigi Teorein, kelle pedagoogiline vaist suutis ka kõige suurema venivillemi tööle panna. Lapsi köitis eelkõige aga igaks lõunaks pakutav lõuna, õhtupoolikuti ujuma sõitmised ja ühised tegevused ning lõpetuseks ekskursioon. Kõige tähtsam oli aga see, et töö eest maksti korralikku tasu. Omateenitud raha eest oli hea võimalus endale mingi meelepärane asi muretseda. Mõniste sovhoosi viimane direktor oli kodukandi mees Arvo Mõttus. Tema majandijuhi aeg kestis 1985. a. aprillikuust 1994. a. maikuuni. Elu läks tema töö algusaastatel edasi plaanipäraselt.

Kui hakkasid puhuma iseseisvustuuled, algasid üleriiklikult suured ümberkorraldused. Pärast taasiseseisvuse väljakuulutamist ei vajatud enam endises mahus toodetud põllumajandustoodangut: piima, liha, kartuleid, teravilja. Mõnistes hakkas asju ja elu korraldama Mõniste vallavalitsus. 1992. a. moodustati vallas reformikomisjonid ja majandi varad läksid jagamisele. 19. märtsil 1993. a. toimus 235 inimese osalusel üldkoosolek, kus otsustati majand reorganiseerida ja kinnitati reformikava. Mõniste sovhoosi varad erastas AS Borodino Kolhoos, mis kannab praegu nime OÜ Lõunapiim. Inimestele jagati ära 52 traktorit, 50 autot, 8 teraviljakombaini ja palju muid masinaid ja seadmeid. Nende omanikeks said õigusvastaselt võõrandatud vara omanikud ja majandi töötajad. Mõniste rahvas alustas talude rajamist suure hooga. Kuna aga riigi põllumajanduspoliitika oli nõrk ja väiketootjad ei suutnud talupidamisega ennast ära elatada, on praeguseks alles jäänud suurtootjad, keda on Mõniste mail alla 10. Tunnustada tuleb Meelis Mõhust, kes on järjepidevalt oma rida ajanud, läbi käinud tulest ja veest, kuid ikka Mõniste rahvale tööd andnud.

Leidandmed: VAMA.V-327.1.57
Pealkiri: Varstu valla kolhoos Borodino põhikirjad ja protokollid põhikirjade vastuvõtmise kohta
Piirdaatumid: 21.04.1948-22.01.1950

Viitekood: VAMA.V-520.
Pealkiri: Kolhoos Borodino, põhikiri, Kolhoosi astumise avaldused, ühistatud vara nimekiri jne.
Piirdaatumid: 1948-1958

Leidandmed: ERA.R-6.11.167
Pealkiri: Varstu valla kolhooside 1948.a. aastaaruanded – Borodino, A. A. ˇdanovi nimeline

Viitekood: VAMA.V-520
Leidandmed: VAMA.V-520
Pealkiri: Koondfond kolhoos Borodino ja temaga ühinenud kolhoosid
Piirdaatumid: 1948-1958

Leidandmed: ERAF.4362.7.46
Pealkiri: Borodino kolhoos, koosolekute protokollid.
Piirdaatumid: 01.1952-10.1952

Leidandmed: VAMA.V-682.1.245
Pealkiri: Borodino kolhoosi ja Roosa metskonna vahel teostatud maade vahetuse akt
Piirdaatumid: 20.05.1953

Leidandmed: ERAF.4362.9.35
Pealkiri: Borodino kolhoos, koosolekute protokollid.
Piirdaatumid: 05.1953-06.1953

Leidandmed: VAMA.V-520.1.54
Pealkiri: Antsla Rajooni “Borodino” nimelise kolhoosi ja Roosa metskonna vahel teostatud maade üleandmise akt
Piirdaatumid: 20.05.1953

Leidandmed: VAMA.V-520.1.57
Pealkiri: Antsla Rajooni Mõniste k/n P/a Borodino asulate ja farmide arhitektuurplaneerimise skeem
Piirdaatumid: 1954

Leidandmed: VAMA.V-701.1.6
Pealkiri: Akt Borodino kolhoosi üleandmise-vastuvõtmise kohta Mõniste sovhoosile
Piirdaatumid: 11.01.1958-31.01.1958

Leidandmed: VAMA.V-520.1.71
Pealkiri: Kolhoosi astumise ja lahkumise avaldused
Piirdaatumid: 22.12.1957-09.01.1958

Leidandmed: VAMA.V-459.1.647
Pealkiri: Punt, Alfredi nõue kolhoosi “Borodino” vastu kehavigastuse kahjutasu asjas
Piirdaatumid: 07.02.1958-14.02.1958

Leidandmed: VAMA.V-701.1.320
Pealkiri: Põlluraamat Vastse-Roosa brigaad, Mõniste sovhoos.
Piirdaatumid: 01.01.1971