Jaan Loog – Luutsniku raamatukogu juhataja 48 aastat!
Maetud Vastse-Roosa kalmistule.
Alates 11.okt.1956 asub tööle raamatukogu juhatajana Jaan Loog, kes jääb truuks oma ainsale töökohale – Luutsniku raamatukogule ja ainsale ametile elus, tervelt eelseisvaks 48aastaks! Ikka raamatute ja inimeste pärast! – nagu ta ise ütles. 1957a suvel võtab ta osa 1kuulisest kvalifikatsioonikursusest Tallinnas ja veel sama aasta augustis alustab õpinguid Tallinna Kultuurharidusala Koolis kaugõppe teel, et omandada raamatukogunduslikku eriharidust. 1958a võttis J.Loog delegaadina osa Eesti NSV Kultuurharidusala töötajate 1.Kongressist. Külanõukogu kaasabil teostati raamatukogus remont. 1959a autasustatakse J.Loogi Eesti Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga teenete eest kultuurharidustöös. 1960a saab raamatukogu juurde 1 toa, mis avas võimaluse kujundada avariiulid kogu fondi ulatuses. Samal aastal autasustatakse J. Loogi Eesti NSV Kultuuriministeeriumi aukirjaga eeskujuliku töö eest ENSV 20.aastapäeva puhul. 1962a astutakse sotsialistlikku võistlusse Äksi raamatukoguga( praegune Habaja raamatukogu ) töökogemuste vahetamise eesmärgil ja taotletakse „Eesrindliku raamatukogu“ aunimetust, võetakse osa raamatukogunduslike plakatite ülevaatusest Võrus. Täideti ülesanne – Igast perest lugeja! 1963a töötas raamatukogu juures Noorte raamatusõprade ring. Tehakse tööd raamatute propageerimiseks massüritustena ja individuaalselt iga lugejaga suheldes. Loetavamad teosed sel aastal olid: Pogodini „Merevaigust kaelakee“ ja Timoneni „Väike valgetiib“. Lugejate ja laenutuste arv püsib stabiilselt 260-280 vahel, laenutused 5000-6000 piires.
1964a antakse raamatukogule üle Luutsniku 7- klassilise Kooli raamatufond. Raamatukogus kujundatakse eraldi nurk laste teenindamiseks. Kuna noori oli tol ajal piirkonnas palju ja noored olid aktiivsed, korraldati noortele koos sovhoosiga kirjanduslik ekskursioon Tallinna, käidi vaatamas Ukraina jääballeti etendust. Luutsniku piirkond saab elektri Oktoobripühadeks. J.Loog külastab õppeekskursioonil Läti NSV Talsi rajooni kultuuritöötajaid. 1965a anti raamatukogule „Eesrindliku raamatukogu“ aunimetus ja raamatukogujuhataja J.- Loogi autasustatakse ENSV Kultuuriministeeriumi aukirjaga eduka töö eest.
1961a lõpetab ta raamatukogunduse osakonna Viljandi Kultuurharidustöö Koolis. Teeninduspiirkond tol ajal oli väga lai: tolleaegsete kolhooside Külvaja ja Punane Täht piirkondade elanikele lisaks külastasid tihti raamatukogu ka Läti NSV piiriäärsed elanikud.
1957aasta lõpuks oli lugejaid juba 300 ja laenutuste arv tõusis 6527-ni. Mõlemas nimetatud kolhoosis olid avatud ka rändraamatukogud: Külvjas täitis raamatukoguhoidja kohustusi lüpsja-karjatalitaja Salme Kaljuste ja Punase Tähe kolhoosis raamatupidaja Raili Mõtshärg. Samal aastal said lugejad oma kasutusse nii süstemaatilise-, kui ka alfabeetilise kataloogi. Koostati raamatukogu piirkonna lugejate nimekiri ja -kaart. Viidi läbi palju massiüritusi ja tehti koostööd Luutsniku 7klassilise Kooliga. Korraldati viktoriine, temaatilisi õhtuid, kirjandushommikuid ja -vestlusi, ettelugemisi, bibliograafilisi ülevaateid ja tutvustusi. Kujundati raamatunäitusi, raamatukogunduslikke plakateid, välklehti. Toimusid ka aruandluskoosolekud lugejatele ja palju muid üritusi.
Jaan Loog on maetud Vastse-Roosa kalmistule, perekond Loogade rahulale, mis jääb kalmistule tulles, paremat kätt otse jalgtee äärde ja asub peAaegu kantsli kõrval.
