Külapoed

Külapoed

PFoto: MF _ 1083:2 E 323:2 (Vastse-Roosa kaupluse “Pudani pood” silt)

 Vastse-Roosas esimese poe asutas Peeter Pudan mõisa moonamajja, mille omanikuks oli toona Karl Pihlak (Pehlak). Ta kauples rauakaupade, majapidamistarvete ja viinaga. Pood likvideeriti 1940. aastal.

Wõru Teataja, 30 november 1934

Wõru Teataja, 17 detsember 1934

.. Senine einelauapidaja P. Pudan awab alates uuest aastast Wastse-Roosa asunduses wiinapoe ja kaupluse ning Warstu alewikus õllepoe.

Kasutaja lõikepilt

Lõuna-Eesti, 26 oktoober 1936

Sügiskiri Wastse-Roosast.

Päewamuredest “Buda saare” ümbruses, tõe ja õiguse aistmisest ja kaugest Petserimaa mehest. Nüüd tunneb Wastse-Roosa ennast wastu Läti piiri surutult wiimase suurwalla sopina. Kuna warem oldi harjunud olema keskpunktiks, wallaks omaette, siis praegune „kõrwaline osa” tundub kohapealsetele elanikele ikka weel natuke kibedana. Endistest ..häistpäewist” on järele jäänud ainult postiagentuur ja “koolimaja, ning uuema aja õnnistusena on juurde tulnud wiinapood kuulsa „Buda saarega”. Ja wünall osatakse siin lugu pidada, mida illustreerib juba kõnekääo : “„Ei niipalju jõuta tuua, kui mehed jõuawad juua”. Näitlikuks teeb asja meel anekdoodina tuoduw, oga olles hiljuti tõestijuhtunud lugu: Ühel worahommikul on ümbruskonna kangem napsumees. tulnud wiinapoe juurde, aga uksed olid wesjÄiamata. Kohe ruttas mees läheoalosuwosse agentuuri ja kõlistas aktsiisiwalitsusse, et mis lugu see on, mina tahan osta peaparandust, aga uksed on kinni. Aktsiisi’ walitsusest soowitati pöörduda W.Roosa konstaabli poole. Kõlistaski .mees konstaablile ja sai wastuseks, et olge lahke, tulge ning andke awoldus sisse. Nüüd wihastus „tõe ja õiguse” otsija päris tõsiselt ning roõttie ühenduse otse politseikomissariga. Seletas oma asja ära, lisades: „Konstaabel kutsub awaldust tegema,’ aga ta elab 8 klm. kaugel ja enne peaksin mööduma kahest riigi wiinapoest. Sealt saan ma isegi wiina, nii et poleks põhjust kaebamiseks!” — Suureks kurwostuseks napsuwendale oo asjaolu, et sügis on „Buda” saare lagedaks teinud. See saareke asub wiinapoe laga jõe keskel ja sinna wiib kitsas purre. Suwel, kui puud-põõsad lehis, polnud tõesti paremat ja idüllilisemat kohakest mõeldagi. Sinna siirdut! kambas, ..põletati sillad” — s. L. tõmmati purre saarele ja nüüd woidi naispere eest rahulikult „ella ja olla.” Muidugi wiimased teadsid, kus mehed peidus, aga juurde ei pääse, lest ennast sügamas mees kasta polnud ühelgi naisel julgust.

Kewadest saadik on kohapeal huvi keskpunktiks kabge Petserimaa mees, kes tuli nägi ja ostsis kuulsa Wastse-Roosa weski, kus otsekohe oigasid suured ümberehitustööd. Kõik mana asendati uuega. Toodi moodsaimad kruubimasinaid, püüliwaitsid, sorleerimise sisseseaded. Kolmekordne w.eskihoone sai täi täis rihmu, rattaid ja igasugust seninägematut märki, mida ümbruse inimesed ei wäst imetlemast. Kui keegi küsib, kas kapital ennast siin ära kah tasub, wastab omanik tagasthoidllkuit rahwusmurrakus: „A tahot, süüa iks jaa!” Tagasihoidlik on weskiomamk liigagi, kuigi lööb kaasa igalpool, kosukajupp seljas. Wõõras ei oska mehes omanikku aimatagi, pigem näib härrana weskisell. Kewädel oli üks sell Mõnistest, see wõttis peremehe päris pihtide wohele, nii et wiimane pidi jooksma üies-alla, tolmu- sa möördelapp käes. Ise Ütles: „Mis August käik, tuud ma tii!” Aga wümaks siiski wihastas ja a,as selli minema. Ja nüüd hoiab ikka ohjad oma käes. — Nõges.

Peeter Pudani perekond umbes 1925-1926 samast ajastust. (Foto. P. Kesleri arhiivist)

Fotol on paremalt vasakule Peebu isa Jaan Kesler (s.1918), vanaema Bertha Kesler-Pudan (1894 – 1983), vanaema süles isa poolvend Theodor (s.1924), isa kasuisa Peeter Pudan (1891-1975) ja isa poolõde Elisabeth (s.1922).

Küti kauplus

Küti majas asutasid kaupluse Ferdinad Kütt koos abikaasaga, kauplus asutati Eestiaja algul. Kauples samuti rauakaupade, majapidamistarvete, viina ja toiduainetega. Pood töötas ka pärast sõda 50-ndateni. (praegu hoonet enam pole)

Kolhoosi Elu : EKP Antsla Rajoonikomitee ja Antsla Rajooni TSN häälekandja, nr. 42, 5 aprill 1956

 

Kolhoosi Elu : EKP Antsla Rajoonikomitee ja Antsla Rajooni TSN häälekandja, nr. 2, 3 jaanuar 1957

Kolhoosi Elu : EKP Antsla Rajoonikomitee ja Antsla Rajooni TSN häälekandja, nr. 122, 14 oktoober 1958

~1960-vahetas kauplus asupaika ja viidi Pehlaku majja. Hiljem viidi Küti majja. Küti poolt toodi kauplus 1968.a. veskimajja, nimeks sai “Vaidva Kauplus” kus töötas kuni 1992 aastani.

Hiljem hakkas käima autokauplus, mis käis igal reedel kell 14:30, kuid nüüdseks on lõpetanud tegevuse.

1993 alustas tööd Metsavenna Pood, mis tegutseb tänaseni.

Metsavenna pood 1993 Kauplusehoone Vastse-Roosa külas 1993.a. (MF _ F 185:17/n);

Mõningaid poe müüjaid läbi aegade:

 Nimi  Ametiaeg
 Pudan ~30
 Ferdinand Kütt ~30 – 60
 Leili Pehlak  ~60
 Eha Hinn ~60
 Helbe Lindenberg ~70
 Elsa Hõbemägi (Valling) ~70
 Tiiu Kuus ~70
 Rita Rebane ~70
 Renate  Kalamees ~70
 Evi Mäetalu  ~80
 Kaja Sööt ~80, 90, 00, 10

 

Metsavenna pood 10 aastat – 2003

Tänapäevane piirikaubandus on pannud inimesed Lätti poodi käima panema, kus kohati on kaup isegi soodsam kui meil.

Ja seoses tasuta ühistranspordi tulles käiakse suurtes marketites ka Võrus. 🙂