Eesti Postimees ehk Näddalaleht : ma- ja linnarahvale, nr. 51, 21 detsember 1877
Postimees 1920 – Wastse-Roosa valla protest
Meie, allpool allakirjutanud Võru Maakonna Vastse-Roosa valla elanikud, kuulda saades, et Inglise vahekohtuniku hea Tollentsi poolt otsustatud piirjoonega peaaegu kõik Wastse-Roosa wald Läti wabariigi külge liidetud saab millega ka meie eestlased p e a l e neljasaja hinge vastu meie tahtmisi arusaamata põhjustel Läti wabariigile kingitud saame. Meie, eestlsed soovime teada saada missugustel põhjustel on meid meie perekondadega ja varandusega Läti wabariigile ära kingitud, mis tõesti lubamata ja mille vastu meie kui üks valju protesti avaldame ja selle piiri ümbermuutmist järgmistel põhjustel nõuame:
Selle piirjoonega on silmas peetud vaid väikseid Läti huvisid ja mitte selle osa oma Wastse-Roosa wallast, kus eestlased elavad ja mis nüüd Läti wabariigi külge liidetud. Läti huvi ei ole muud olnud kui, saada looduse poolt ilusat Wastse-Roosa mõisat. Eestlaste huvisid mis palju rohkem põhjendatud, pole sugugi silmas peetud. Piirjoonega, mis meie poolt ette pandud , oleks kätte saadud rahvuslik ja keele piir s. o. millega saaksid peaaegu kõik lätlased ühele poole ja meie eestlased teisele poole jäetud, mis ka kõige õigem oleks olnud, millega oleks rahuldatud nii üks kui ka teine pool. Meie, nii paljude eestlaste peale pole sugugi rõhku pandud, ehk see küll kõige rohkem mõõduandev peaks olema selle maaosa ühe ehk teise riigi külge liitmises.
Et meie sellekohaselt ennemalt piirikomisjonile antud teated mitte käedokumentideks pole peetud või mingisugusetel arusaamata põhjustel arvesse ei ole võetud, siis nüüd nõuame veel niikaua, kui võimalik on, kas piirikomisjon koha pealt välja saata, et meie poolt mõistetud tõe selgusele jõuda, ehk maariba mis Läti poolt ette pandud ja Inglise esitaja poolt kinnitatud piiri ja meie poolt ette pandud rahvuslise ja keele piiri vahelisel vaieluse all oleval maaribal rahva hääletamist ette võtta, et selles maaribas elavatele elanikkudele võmalust anda nende oma arvamust avaldada.
Sakala (1878-1940), nr. 81, 19 juuli 1920
Wõru Teataja, 29 jaanuar 1921
Päewaleht, nr. 242, 12 september 1921
Minu mälestused suure maailmasõja algusest Eesti wabadussõja lõpuni. J. Pitka
OPERATIIV-KÄSK. Soomusrongide divisioonile Nr. 2. Tegev vägi. ‘ 27. märtsi! 1919. a.
Pealik Tõnson: Kalevlaste ‘Maleva. Kaitsta endised seisukohad. Tugevamad luuramise käigud ette võtta Vastse-Roosa sihis.
Kaja, nr. 135, 16 juuni 1922 tr.
Wõru Teataja, 5 august 1922
Võrumaa, 5 veebruar 1923
Otsitakse warastud asjade omanikke. Wõru kriminaalpolitsei ülem teatab, et WastseRoosa wallas tuntud hobusewarga Frits Siiraki juurest on ära wõetud 9 rangid, 14 waljad, 5 sedulgat, 3 nahkohjad, 3 mustast nabast wankri põlle, 3 wasksed krallid, 5 mitmewärwmst looka, 1 tumekaspmunist riidest liiwakat karwa woodriga meesterahwa talwepalitu. Kriminaalpolitsei ülem palub isikuid, kelledelt hobuseid ühes rakmetega on warastatud, asju järele Vaatama tulla. Samuti on Wastse-Roosa wallas tuntud hobusewarga Frits Siirak’i juurest leitud kolm Varastatud rvankert, mis järgmiste märkidega on: raudtelgedega, kasepuust lippidega redelid, millede peeled Väljapoole kaardu ja kruwidega rungade külge kinnitub raudtraadist nööri moodi juhetega. Omanikke kellel sarnased Vankrid Varastatud, palu takse Viibimata kriminaalpolitseisse üles anda.
Wõru Teataja, 24 veebruar 1923
Teadaanne. Maareformi teostamise lisamääruse 8 põhjal seatakse Wõrumaa riigimaade wakitfnse korraldusel alljärgnetvate warlauöukogttde ees järgmistel päewadel, kell 10 hommikul, seni wäljaandmata planeeritud kruntidele maasaajad kanditadid üles, valla piirides olewate wabade kruntide arwu kohaselt:
26. märtsil Wastse-Roosa wallnõukogus: Wastse-Roosa rtlm. 1 käsitöökrunt; Hintsiku krjm. 2 ühehobusekrunti; 2 käsitöökrunti.
Postimees (1886-1944), nr. 235, 5 september 1923
Wõru Teataja, 7 jaanuar 1924
Postimees (1886-1944), nr. 73, 15 märts 1924
Päewaleht, nr. 90, 2 aprill 1924
Wörumaa riigimaade walitsuse korraldusel reditakse wälja awaltkul suusõnalisel enampakkumisel järelpakkumtseta Võrumaal asuwad järgmised riigi päralt olewad tööstusettewötted, ärikohad ja ehituskrundid: 2. mail 1924. a. kell 10 h. Võrus, riigimaade walitsufe kantseleis, Jüri t. nr. 38. 1) Vastse-Roosa wallas asuw Vastse-Roosa wesiweski ja saekaater, wastawate hoonete ja 12,28 tiinu maa-alaga (weejöud umbes 60 H. Z) 12 aasta peale, alusrent 360.000. mk
Päewaleht, nr. 225, 22 august 1924
TEADAANNE. 1 Wõrumaa riigimaade valitsuse korraldusel renditakse wälja awallkul I paMUftmlsel, jfirelpakkumiseta, Wõrumaal asuvad järgmised riigi päralt olevad «OO■ tl septembril a, a. kell JO bomm. Wõrumaa riigimaade valitsuse kantseleis (Wõrus, Jüri tan n 1)
Wastse-Roosa vallas asuva Wastse-Roosa asunduses kondikeetmise katel, koudipurustamise masin ja kondivaski. Pakkumise alushind 5000 mk. ,
Kaja, nr. 123, 15 mai 1925 tr. 1
Riigi Teataja, nr. 97-98, 9 juuni 1925
Postimees (1886-1944), nr. 301, 6 november 1925
Postimees (1886-1944), nr. 325, 30 november 1925
Esmaspäev: piltidega nädalleht, nr. 11, 15 märts 1926
Wõru Teataja, 28 september 1926
Lõuna-Eesti, 31 august 1927
Wõru Teataja, 15 september 1927
Wõru Teataja, 11 oktoober 1927
Wana Laitsna sekretär. Teatawasti protesteeriti maawalitsuse poolt VanaLaitsna wallasekretäri walimised. Uuel walimisel ei ole asi kuigi libedasti läinud. Ei saadud tarwilikku häälteenamust. Alles teistkordse hääletamise järele waliti sekretäriks Peeter Laanekodu, senine Vastse-Roosa wallasekretär.
Lõuna-Eesti, 19 november 1927
Elu : Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja, 29 veebruar 1928
Rahwajüubeldusedwabaduspühal Warstu ja Mõniste suurpäew
Suurejoonelised pidustused ja aktused üle maa Kõikjal pidulik meeleolu ja isamaalik Vaimustus. Aastapäewa Enneolemata waimustus ja rohke osawõtt juubeli pidustustest.
Hommiku wara helisewad Varstu apostliku õigeusu kiriku kellad ja kuulutawad ümbruskounale tähtsa päewa algust. Aegsasti hakkab inimest koguma. Ilus talweilm. Tullakse jala ja hobustel. Kirik ei suuda kõiki wastu wõtta. Paljud peawad jääma wälja. Preester Kolon peab kirikus südamesse tungima palwe ja waimustawa jutluse. Sirgetes ridades sammuwad ümbruskonna kaitseliitlased Mõniste muusikakooli saatel ja päälik Meltst juhatusel. Kell 11 koolimajas aktus. Pärast seda VanaRoosa wallamaja juures kaitseliidu paraad. Rahwast lõpmata palju. Keegi ei mäleta, millal V^rstus nähtud nii suurt rahwahulka. Majad kaunistatud. Kõikjal lehwimas rahwuslikud lipud. Meeleolu ülew. Paraadi wõtab wastu malewa päälik kpt. Herman Võrust, pidades sütitawa isamaalise kõne. Lauldakse hümni ja lastakse elada rahwaesitust ja Vabariigi Valitsust. Pääle selle terwitab kpt. Herman koosolijaid Võru maawalitsuse esimehe hr. A. Kohweri nimel. Malewa pääliku järele kõneleb toimetaja J. Taklaja.
Paraadi järele oli ettenähtud aktus koolimajas, aga rahwast oli kogunud niiwõrd palju, et neist ainult wäike osa oleks mahtunud ruumikasse kooli saali, siis tehtt seda koolimaja õues. Riigikogu läkituse luges ette malewa mida kuulatt paljaste püüdega. Isamaalikke laule laulis Vastse-Roosa laulukoor. Aktusel kõnelesid weel koolijuhataja Anton, päälik Melts ja teised kohalikud tegelased. Mängis pasunakoor. Aktuse järele oli koolimajas kaitseliitlaste kooswiibimine ja õhtul pidu, kus kõnelesid kpt. Herman ja toimetaja J. Taklaja. Mõniste kaitseliitlased käisid rongikäiguga langenud sõdurite haudadel, kus peett kõnesid. Õhtul oli Mõniste algkoolis pidu. Päewakohased kõned pidasid kpt. Herman ja toimet. J. Taklaja. Sarus oli samutt peoõhtu. Osawõtt paraadist ja pidudest oli igal pool ülirohke. Tuju oli ülew. Korrarikkumist ette ei tulnud. Vabad kodanikud pidasid endid ka tõestt wabade kodanikkudena ülewal.
Wõru Teataja, 19 november 1927
Wõru Teataja, 9 jaanuar 1928
Lõuna-Eesti, 14 aprill 1928
Wõru Teataja, 28 aprill 1928
Postimees (1886-1944), nr. 127, 11 mai 1928
Wõru Teataja, 5 juuli 1928
Kaja, nr. 250, 24 oktoober 1928 tr. 1
Elu : Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja, 9 mai 1928
Pudemed Mõnistest. Sild nöuab korraldamist Wiljadeseis. Mõniste jaama ja Tiitsa veski Vahelisel teel Peetri jõe pääl on sild niiwõrd äralagunenud, et säält hobusega ülesõitmine on muutunud päris kardetawaks. Nimetatud sild tuleks kiires korras wastawalt poolt äraparandada, kuna ta ümbruskonna elanikkude poolt laialt tarwitataw on. Ilusate ilmadega on teed nii- . mõrd paranenud, et 3. mail hakkas „Möniste piimaühisuse” auto piima wedama. Piima weab auto Sarust, Vana-Roosast, Vastse-Roosast ja kaugematest nurkadest. Põllutöö on siin juba täies hoos. Tänawused rukki- ja nisuorased on kaunis hääd. Sedasama wõib ka ristikheina põldude kohta öelda. 1. mai Mõnistes. Esimene mai möödus Mõnistes suuremate sündmusteta, kui mitte arwesse wõtta Vastse-Roosa tegelaste poolt korraldatud peo-õhtut. Oli küll taewataat kinkinud esimese ilusa ja sooja kewadilma, kuid peost osawõtt oli siiski loid, ja ei Väärinud ‘seda tõsist tööd ja waewa, mis tegelaste poolt ülesnäidati peo korraldamisel. Vähene osawõtt oli tingitud ka liig sagedatest pidudest. Vastse-Roosa tegelastele peab aga ütlema suur aitäh — ilusa laulu eest.
Elu : Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja, 30 juuni 1928
Wõrumaa koorid kes üldlaulupeost osa võtavad.
31) Vastse-Roosa raamatukogu selssi segak. 33 lauljaga, juh. õp. T. Pettäi.
Wõru Teataja, 6 september 1928
200 kr. muidilaste waimuoiduks.
Vastse-Roosa, algkoolil on laste raamatukogu enam-wähem korras, siis ei saa ju omale seda ette kujutada, et raamatukogu’ oleks wallawalitsuse hoolel muretsetud: siin pidi ka koolijuhataja midagi enne ärategema, kui raamatud kohale said. Aasta jooksul on palju koole omale raamatuid juure muretsenud.
Lõuna-Eesti, 25 september 1928
Piiblipüha Harglas. Hargla rahwas ootab piiblipüha pikisilmi. Suurwesi ja wilja hiljaksjäämine walmimise poolest takistas lauluharrastajaid kooriharjutusest. Nüüd aga kui suurem häda mööda, koguwad lauljad. Piiblipüha komsertist wõtawad kolm koori osa : Laanemetsa koor, hra Roi j Vastse-Roosa koor, hra kooliõpetaja Pettäi ja Hargla koor, hra pastor Meyeri juhatusel. Külaleiba pakub Piiblipühal Rõuge koguduse pastor V. Viks. Piiblipüha laululehtede sissetulek läheb koguduse hoonete katule katmise kulude katteks. Kahtlemata on Piiblipüha kontsert Harglas suursündmuseks ja ta suudab pakkuda raske töö wahelduseks hüäd meelelahutust. Sellepärast ei jäta sinna keegi minemata.
Ugala, 8 detsember 1928
Ugala, 14 veebruar 1929
Ugala, 2 märts 1929
Uudisleht, nr. 18, 3 märts 1929
Vastse-Roosa „Nakril” võtab *UUDISLEHE* ja „MAA” tellimisi vastu hr VOLLY KUUS
Elu : Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja, 17 august 1929
WARSTU MALEVKONNA AASTAVÕISTLUSED
Wõislles ka naiskodukaitse Parem kompanii — Mõniste kompa»».
Varstu malewkond korraldas laup. ja pühap. Mõnistes Vaidwa jõe ääres laagri. Laagrist wõttts osa umbes 80 prots. malewlastest, milline osawõtjate arw haruldaselt rohkeks tuleb lugeda. Muidugi olid ka naiskodukaitse, liikmed oma. supipadadega platsis. Ühenduses laagriga korraldati ka malemkonna aastawõistlused. Spordiwõistlustest wõtstd esimest korda ka naised osa. Võistlustel tulid esimestele kohtadele: Ükstklaskmisel wintpüssidest Schmidt, A. (Krabi) – 43 silmaga, üksiklaskm. püstolitest Orro, Aug. (Mõniste — 32 s., spordipüssidest laskmisel Sprenk, Iul. (Mõniste) — 79 s. Kompaniidewahelisel laskmisel tuli esimeseks Mõniste komp. Keskmine silmade arw mehe
pääle oli 7,11. 1000 mtr. jooksis A. Schmidt (Krabi), ajaga 3 min. 16,3 sk. 60 mtr. Kuus, Herb. (Säru), ajaga 8,1 sek. jä 60 mtr. naistele Hilda Mürk (Vastse-Roosa), ajaga 9,9 sek. Hooga kõrgust hüppas Herb. Kuus (Säru) 1,46 mtr. ja hooga kaugust L. Üle (Vana-Rooso) 5,01 meetrit. Ketast heitis H. Kuus 24,29 mtr. 8 klm. rännakul tuli esimeseks Ed. Kuus (Vastse-Roosa), ajaga 36 min. 29,5 sek. 30 kilomeetrit sõitis jalgrattal P. Anderson (Vana-Roosa) 76 min. 63,1 sekundiga. Üldiseks wõitjaks ja malemkonna paremaks kompaniiks tuli Mõniste komp. 90 punktiga. Võitja omandas malewa juhatuse poolt Väljapandud rändauhinna.
Elu : Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja, 9 november 1929
Lehm kadus laudast. Meile teatati, et Vastse-Roosa wallas on asunikul Julius Plessil lukustamata laudast eila öösel lehm kaduma läinud. Arwatawasti on siin wargakäsi mängus olnud.
Kas meie või juudid?, 24 november 1929
Möödunud talvel müüsid Mõniste, Säru ja Vastse-Roosa põllupidajad õige rohkesti metsu. Peaaegu kogu selle metsa ostis Valga juut V e i n b 1 a 11. Mets raiuti maha, töötati ümber ja veeti ära, kuna põllumehed ainult mõne krooni käsirahaks said ning juudi kviitungi, sellegi ilma tempelmaksustamata. Sel suvel jäi juut Veinblatt pankrotti, praegu on ta varandus aresti all. Võlgade kogusumma on aga nii suur, et järeljäänud varandus sellega võrreldes liialt väiksem. Ainult veksli- ja teised eesõigustatud võlgnikud saavad vaevalt 10 protsenti omast võlast kätte — võib olla veel vähemgi, sest uusi nõudjaid tuleb iga päev juure. Näib enam-vähem kindel olevat et põllumehed, kellel võla tõenduseks ainult lihtne ostutäht, omast hoopis ilma jäävad.
Elu : Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja, 7 detsember 1929
Vastse-Roosa ja Mõniste waldade wahel tekkis kohtuprotsess laste koolirahade pärast. Varem käis osa Mõniste walla lapsi Vastse-Roosa algkoolis. Kuna Vastse-Roosa wald polnud nõus lapsi tasuta koolitama, siis nõuti osa wastawaid makse lastewanematelt sisse. Ka sellega ei jäänud Vastse-Roosa w. rahule, wald nõudis weel Mõniste wallalt lisarahana 660 kr. Rahukohtunik otsustaski asja nõudja kasuks. Mõniste wald polnud sellega rahul, wald kaebas edasi rahukogusse. Rahukogu asja läbiwaadates otsustas Vastse-Roosa walla nõudmise tühistada. Põhjendusena toodi ette, et V.-Roosa wald on oma osa lastewanemate käest juba sissenõudnud ja et pole kindlaksmääratud olnud koolide ringkonnad. Kuidas Vastse-Roosa wald edasi toimib, pole weel selgunud.
Päewaleht, nr. 325, 30 november 1929 – Wõrumaalt
Wastse-Roosas ehitatakse uus koolimaja. mitmes Võrumaa wallas on käimas uute koolimajade ehitused wõi ehituste kawatsused.
Ka Vastse-Roosa wald asub lähemal ajal endale uue koolimaja ehitamisele. UuS koolimaja, mis ehitatakse Vastse-Roosa mõisast planeeritud koolikrundile. läheb makSma eelarwete järele umbes 10.000 krooni.
Nool (Tartu), nr. 7, 11 jaanuar 1930
Majapidamise kursused Vastse-Roosas Võrumaal – Foto J. Eomois –
Keskel istub kursuse juhatajanna prl. Hilda Kont. Temast vasemal Vastse-Roosa raamatukogu seltsi esimees hr. T. Pettai, kelle algatusel 3-näda-line kursus (detsembril 1929) teostus.
Wõru Teataja, 21 juuni 1930
Perekonnaseisu asjad Võrumaal. Wastse-Roosas tehti inimesed wanemaks. Kohtu- ja siseministeeriumi perekonnaseisu asjade juhataja Teder wiibis neil päewil Võrumaal rewideerimiskäigul, et saada pilti perekonnaseisu asjade registreerimisest Võrumaa waldades. Mõniste- Ritsiku apostliku-õigeusu koguduse preestri perekonnaseisu asjade registreerimine polnud seadusepärane: olid registreeritud mitmed alaealised abielud, kusjuures dokumentides puudus wanemate nõusolek alaealiste abiellumise kohta. Mõniste, Vastse- ja Vana-Roosa ja Krabi wallas leiti asjaajamises mõnesugused puudused, eriti perekonnaregistri pidamise alal, kuna puudus hulk andmeid. Eriti palju jättis soowida Vastse-Roosa perekonnaregistri pidamine. Kohalik Vallasekretär ei teadnud isegi, kuidas arwata ümber wana kalendrit uuele kalendrile. Selle tõttu on paljude isikute sündimiseajad kantud sisse walesti, eriti nende omad, kes sündinud enne käesolewat sajandit. Kord oli pandud sündimisajale 14 päewa juurde, teinekord jälle 12 ja 13 päewa. Täiesti rahule jäi aga rewident Viitina walla perekonnaseisu registriga, mis eeskujulikus korras leiti.
Lõuna-Eesti, 28 august 1930
Sakala (1878-1940), nr. 147, 16 detsember 1930
Wõru Teataja, 23 detsember 1930
Postimees (1886-1944), nr. 28, 29 jaanuar 1931
Kaks kooli suletud.
Valgamaal on lahti puhkenud gripp, üks pärastkooliealine laps on surnud. Saru ja naaberkool suleti arstide poolt nädalaks. Haiguse liikumine on Vastse-Roosa sihis.
Järva Teataja (1926-1944), nr. 12, 29 jaanuar 1931
Päewaleht, nr. 32, 2 veebruar 1931
Wõru Teataja, 25 august 1931
Mees wedas kuu aega piima, purjutas ja kaotas siis piimarahad. Vastse-Roosa kandis elutsew J. L. wedas kuu aega Vastse Roosa piimaühingusse piima. Neil Päewil aga, saades kätte kuu piimaraha, 40 krooni ümber, pistis mees teistega Mõnistes purjutama. Lillas tujus koju tulles tabas meest aga õnnetus — ta kaotas rahakotti 40 kr., „tänu” joobnud olekule.
Päewaleht, nr. 222, 17 august 1931
Päewaleht, nr. 296, 30 oktoober 1931
Tapa Sõnumed, 10 märts 1932
Kristjan Torop’i 25-a. ametijuubel. Täna pühitseb WSru walla Nawi algkooli juhataja Kristjan Torop oma 25-a. ametijuubelit. Sel puhul ei ole ülearune puudutada mõne reaga selle töömehe tegewuSrikaft elulugu. Kristjan Torop nügi esimest korda päikesewalgust Aleksandri wallaS Joosu mõisa sepamaja» 19. mail 1890 kvS tema isa Mihkli haamrilöögid ka poist silmad lahti põrutasid, nii et fee kohe kisama piStiS. Juba neljaaastaselt kaota» Pois» isa, mi» oli ühtlasi ka suure wiletsuse alguseks, kuna nüüd sunnitt leseks jäänud ema oma kahe pojaga mõisast lahkuma. Wisa püüdmisega jõudis ennastsalgaw ema noorema poja Kristjani panna Kähri kihelkonna ja hiljem Veri ministeeriumi kooli. Viimase kooli lõpetamise järele määrati meie juubilar, õlle» sii» weel vaevalt 16-aastane, rahwakoolide inspektori poolt Vastse-Roosa Danshkani kooli eesti õpetajaks. See oli aastal 1907. Siin awaneS noorel energMsel töömehel lai tbõwäli eestlaste^organiseerimise alal lättaSte keskel, kus ta asuta» laulukoori ja näiteseltskonna. 1911. soorita» ta Vihkwa» õpetaja kutseeksami. 1912. a. waliti ta Nawi algkooli juhatajaks, kuS tal awaneS lai tegevusväli. Siia asuta» ta aaSta hiljem waStvkaaluk» wenrStuse surwele Nawi rahwamamatuttgu seltsi. Suid ilmasõda tuli Peale ja Kristjan Torop pidi wõtma püSfi Pihku. Venelased tegid temast Kiievi» 1916. a. lipnik», mi» wäga ära kulu» meie wäiksearmulisele rahvaväele. Saks aaStat hiljem Vabadussõja». Juba 1917. a. organiseeri» ta Võru» wene tagawara polgu» eesti rahvusMe väeosi, kelle korraldusel peeti siis ..Kandle»” ka esimene GeSti sõjawäelaSte pidu puht eestikeelsete ettekannetega. Vabadussõja päevil korralda» ta Suure-Jaani komandandina peo, mille pn-a» .tulu läks riigllassa heaks. Kõiki tema teeneid Vabadussõja päewil üle» lugeda olett siinkohal ülearune ja vöimatagi piiratud ruumi tõtt». Sõja lõppedes asu» ta jälle Nawile koolijuhatajaks, kusjuures ei unustanud seltskondlikku tegevusi. Nüüd lööb ta kaasa igal alal, et unuSta ka politlkat. Ta on kohapealsete majanduSlillude ja hariduslikkude organisatsioonide tulipunktiks, kes ainult et kõnele vaid paneb igale poole ka isiklikult käed külge. Teda saab igale poole: kaitseliitu, turbaühingusse, laulukoori juhiks, Võrumaa õpetajate liidu juhatusse, Noorte KotkaSte juhiks. Võru maawolikokku, Põllumeeste, asunikkude hoidu talumajapidamine, küla kapsi ristima», Pejl clutfcto Mihkel TommatmaS, kttSt»panema» jne. Kõigega saab son, 70 aaStat Vana. Kristjan Torop. tema hakkama ia kunagi ei näita ta väsimust ega tüdimust. Tegutsedes arwurikka kodanikkude kihi keskel, loeb ta endal olevat wä-e sõpru, kuid weel vähem vaenlasi. Koolitöö, politika ja seltSkouna tSõ kõrval ou ta huvi tunnud ka Võru walla minewtku waStu. Seni ou ta Võru valla perekondadest koostanud ligi 100 gmealoogMst tabelit, milUst tööd ta väsimatult mõtleb jatkata. Muuseas ei ole ülearune fitnkohal meele tuletada ka meie juubilari «ma, kes täuawu veel kõbusana pühitseb oma 80-a. sünnipäeva, ja keS võib ühtlast rõõmuga nüha, et tema sünnitusvalud et ole mitte asjatud olnud. Meil kõigil ja eriti neil ringkonni!, kus meie Kristjan on kulutanud oma energiat ja jõudu, mida tal loodetavasti jätkub weel paljudeks aastateks, on oõhjust tänulik olla neile mõlemile. A.M.
Kaja, nr. 141, 18 juuni 1932 tr. 1
Wõru Teataja, 13 september 1932
Wallawanema karistust kergendati. Rahukogu poolt karistati ametalaliste eksimuste pärast Vastse-Roosa wallawanem Joh. Kuuse 1 ´1/2 aastase Vangirooduga ühes õiguste kaotamisega. Nüüd kergendati seda karistust 1 aastasele wangistusele ilma õiguste kaotamisega.
Wõru Teataja, 24 november 1932
Wõrumaalt. — Hää sissetulek Roosas. AEKÜ Vastse-Roosa osak. korraldas pühapäewa! oma awa-peo, kus lawastati Gogoli „Naisewõtt”, mis kaunis rahuldawalt üle lama libises. Vaatamata wäiksele ümbruskonnale oli peol rahwast rohkesti ja sissetulek ületas kõik seni peetud peod Vastse-Roosas.
Kaja, nr. 282, 29 november 1932 tr. 1
Kuulutus. Tartu-Wõru rahukogu tsiwiilosakond kuulutab, et sama rahukogu prokuröri-ettepanekul on-kohus 21.-oktoobril 1932. a. ! määranud Jaan Suur, kes pärit Võrumaalt, Wastse-Roosa wallast Mäekes A 15 asundustalust, tunnustada waimuhaigeks , ja tema isiku ning waranduse üle hoolekandmine sisse seada, millest täitmiseks Vastse-Roosa wallakohtule on teatatud. Tartus, 22. nowembril 1932. a. nr. .1053 . 111. Rahukogu esimees: (allkiri). Abisekretäri kt.: (allkiri)
Kaja, nr. 307, 30 detsember 1932 tr. 1
RT. 25.03.1933
Waba Maa, nr. 78, 2 aprill 1933
Kuulutus. VALGA II iaosk. rahukohtunik tsiviilkohfupid. seaduse 2011, 2014 ja 2019 põhjal ja päri<a Leena (Leeno) Hendriku tr. Warik u palve peale kutsub sellega üles kõiki isikuid, kellel kui panjatel. võlausku : atel jne. õigusi, nõudmisi ja vaielusi 11. oktoobril 1932. a Vastse-Roosa vallas surnud ohan Hendriku pg Warik’ ust järelejäänud päranduse tohta on, omi nõudmisi ja õigusi kuue kuu kestel, arvates selle kuulutuse ilmumise päevast Riigi Teatatas, rahu kohtunikule üles andma, hoiatusega, et vastasel korral kõik iilesandmata õigused :a nõudmised Kustunuteks tunnustatakse. 20. märtsil 1933 a. nr. 353 — 33 a. Rahukohtunik: (allkiri). Sekretär: (allkiri).
Sakala (1878-1940), nr. 47, 27 aprill 1933
Elu : Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja, 6 mai 1933
Waftse-Roosa wald sai maad. Vabariigi walitsus otsustas anda maad riiklikust maatagawarast tasuta omanduseks Vastse-Roosa wallale 16 ha.
Wõru Teataja, 13 juuni 1933
Riigi Teataja, nr. 53, 27 juuni 1933
423. Kohtu- ja siseministri 20. juuni 1933 otsus Vastse-Roosa valla likvideerimise ja Krabi ja Vana-Roosa valdade piirimuutmise asjas.
Alus: Eesti ajutise omavalitsuse 30. märtsi 1917 seaduse teostamise määruse 22. juunist 1917 (VSICK 1917 nr. 173, art. 953) V osa § 1. Kinnitan Võru maavolikogu otsuse 7. ja 8. aprillist 1933 (prot. nr. 1 p. 2) Vastse-Roosa valla likvideerimise ja Krabi ja Vana-Roosa valdade piirimuutmise asjas. Selle otsuse järgi: I. Vastse-Roosa vald iseseisva omavalitsuse üksusena likvideerida ja liita osadena: 1. Krabi vallaga — endise Vastse-Roosa mõisa järelt maaüksused: Zeemesch nr. 17, Zeemesch-Mosul nr. 18, Zeemesch-Kaurs nr. 19, ZeemeschDauskan nr. 20 (pidaja Pless Mehka pär.), Zeemesch-Dauskan nr. 20 (popsikoht), Zeemesch-Pless nr. 21, Kalekauri nr. 22 ja Tsiamäe-Kaurs nr. 19 (popsikoht), kokku maa-aladega 294,9 hektaari, hinnatud maksustamiseks 249,08 puhaskasurubla. 2. Vana-Roosa vallaga — endise Vastse-Roosa mõisa järelt: a) Hintsiko asunduse riigimets ja kohad: Metsla nr. 25, Linda nr. 26, Kuldna nr. 27, 28, 29, Vabala nr. 30, Kaleva nr. 31, Endla nr. 32, 33, 34, 35, 36; Koidu nr. 37, Aasa nr. 38, Pähni nr. 39, Tuuri nr. 40, Puura nr. 46, Loodi nr. 47, Kõrgesaare nr. 48, Jannseni nr. 49, Laurimäe II nr. 50, Laurimäe I nr. 51, Piirimäe nr. 52, Strooda nr. 53, Strooda nr. 54; b) Poostuse asunduse kohad: nr.nr. 55, 56, Poostuse nr. 57, Serva nr. 58, Kase nr. 59, Põhjala nr. 60, Lepiku nr. 61, 62, 63, Rumpe nr. 64, Nappi nr. 65, Steineri I nr. 66, Steineri II nr. 67, Mutseneeki nr. 68, HÕbesaare nr. 71, Hõbesaare nr. 74, Melleser nr. 9, c) Vastse-Roosa asunduse kohadj Edengu nr. 1, Tuviste nr. 2, Viljuse nr. 3, Põldoja nr. 4,5, Varangu nr. 6, Õielmaa nr. 7, 8, Vaedja nr. 9, Pajusoo nr. 10, Saarendi nr. 11, Haaviku nr. 12, 13, Lääniste nr. 14, Mäekese nr. 15, Hellamäe nr. 16, 17, Aruniidu nr. 18, Sillaotsa nr. 19, 20, Trooni nr. 21, Lillioja nr. 22, 23, Lohu nr. 24, 41, 42, 43, Vahtra nr. 44, 45, Viidiku nr. 72, Vaikna nr. 73, Nakri nr. 69, Piirisaare nr. 70, asunduse krundid nr. 42, 42, 43, 22 ja veskikoht Lohu; d) Eesti-Läti piiriajamisega Lätimaale läinud talude Eestisse jäänud heinamaatükid: Jurgit nr. 47, Jurgit nr. 48, Dauskan nr. 39, Dauskan nr. 40, Dauskan nr. 41, Dauskan nr. 42, Jankas nr. 27, Jankas-Pavel nr. 28, Jankas-Pilsep nr. 27, Jankas Telder nr. 30, Jankas Darsing nr. 31, Jankas Lahzis nr. 32, Krause nr. 24, Lelans Jakob nr. 25, Lelans Dedsing nr. 34, Lelans-Thom nr. 35, Masajans Jak nr. 26, Masajans Peeter nr. 33, Pelle Bremse nr. 67, Pelle Pussul nr. 68, Skripje Silman nr. 44, Skripje Jak nr. 45, Veska nr. 11, Veska Martin nr. 12, Veska Peeter nr. 13, Vitum Pavel nr. 15/16, Zikusch Blum nr. 36, Zikusch Krevan nr. 38, kõik kokku maaaladega 2529,6 hektaari, hinnatud maksustamiseks 5.738,71 puhaskasurubla.
II. Eraldada Vana-Roosa vallast ja liita Krabi vallaga endise VanaRoosa mõisa järelt Tagakolga küla kohad: Ede-Kerikutsi nr. 38, Orandu ja Alska, Palu ja Soomesilla, Seveli nr. 1, Seveli veski nr. 1-a, Suurepeetri I, Suurepeetri II, Jänese 3 ja 1, Taga-Kerikutsi nr. 39, Vana-Sokari nr. 36 ja Vastse Sokari nr. 37, kokku maa-aladega 879,97 hektaari, hinnatud maksustamiseks 1.339,53 puhaskasurubla. Ühes nimetatud maa-aladega lähevad üle Krabi ja Vana-Roosa valdadele seadustes ette nähtud kõik avalikud õigused ja kohused nende maaalade ja seal asuvate elanikkude suhtes. Vana-Roosa vallaga liidetaval maa-alal asetsevad ja Vastse-Roosa vallaomavalitsusele kuuluvad kinnisvarad kui ka kõik Vastse-Roosa vallaomavalitsuse vallasvarad, kapitalid ja muud väärtused lähevad Vana-Roosa vallaomavalitsuse valdamisele ja omanduseks ühes kõigi nende Õigustega ja kohustega, millistega Vastse-Roosa vallaomavalitsus neid valdas või vallata võis. Vana-Roosa vallaomavalitsus maksab oma üldvarandustest Krabi vallaomavalitsusele sellega liidetavate maa-alade elanikkude osaks üks tuhat viissada kuuskümmend krooni (1.560 kr.) ühe aasta jooksul, arvates liitmise teostamisest. Vastse-Roosa valla likvideerimine ja Vana-Roosa ja Krabi valdadega liitmine ning viimaste piirimuudatus teostada 1. augustiks 1933. Selleks tähtajaks Vastse-Roosa vallavalitsusel anda üle Vana-Roosa vallavalitsusele kõik Vastse-Roosa vallaomavalitsuse asutised, varandused, kapitalid, arhiiv ja asjaajamine ühes kõigi õiguste ja kohustustega ning lõpetada Vastse-Roosa vallavalitsuse ja vallavolikogu tegevus. Vastuväited jätta tagajärjeta. Kohtu- ja siseminister V. Rooberg. Administratiiv-osakonna direktor E. Dolf.
Wõru Teataja, 30 november 1933
Veepuudus maal. Kuna möödunud suwi ja sügis olid wihmawaesed, siis ähwardab mitmel pool tänawu talvel kaevudest mesi otsa lõppeda. Samuti häda<on veega ka veskid. Nii on sunnitud juba Veepuudusest wahel seisma Säru, Warstu ja Sänna meskid. Korralikult wöib töötada siin kandis woid Vastse-Roosa veski, kus on järjekord aga nii suur, et alles teisel ja kolmandal paewal saab jahwatuses korra.
Tapa Sõnumed, 20 veebruar 1934
Okariinide orkester Wastse-Roosas. Vastse-Roosa energilisemaid seltskonna ja ümbruskonna agaramaid kooliõpetajaid on kohalik koolijuhataja Th. P e t t a i. Eriti agaralt tegutseb ta ümbruskonnas laulu ja muusika arendamise alal, võttes osa oma laulukooriga kõigist üld- ja maakondade laulupidudest. Ka oma koolis püüab ta õpilastes äratada huwi laulu ja muusika wastu, asutades mitmesuguseid õpilasorkestreid ja -koore. Tänavu talwcl on ta organiseerinud õpi-lastcst-noorkotkastest wäga omapärase okariinode — sawipillide orkestri. Praegu on pille kõigest kaheksa, mida mudilased meisterlikult käsitavad, mängides noodist igasugu tükke. Kuid Th. P. loodab oma ork. täiendada kuni 25 pillini, samuti on tal katvaisud lähemal ajal tutvustada omi «kunstnike” ka rahvale. mitte wastu suurt huvi tuntakse.
Kaja, nr. 76, 31 märts 1934 tr. 1
Ühistegelised Uudised, nr. 22, 2 juuni 1934
Vastse-Roosa Piimaühing töötab 34 liikmega, ühingu piimatalituses kooritakse ainult piim ja koor saadetakse võiks ümbertöötamiseks Mõniste Piimaühingule. 1933. a. toodi piimatalitusse piima 128.258 kg – 179.974 kg vastu eelmisel aastal. Tööstuskulu oli möödunud aastal koorejaamas 1000 kg piima kohta 4,03 kr. Koore Ümbertöötamise ja või turundamise kuludeks makstakse 11 senti või kg. Seega töötab ühing võrdlemisi rahuldavate kuludega. Töötatakse üüri ruumes oma sisseseadega, mis omakapitalidega muretsetud.
Wõru Teataja, 12 juuni 1934
Ööbimiskohad turistidele Wõrumaal Eesti Turistide ühing hakkas kewadel koguma andmeid, kus turistel oleks wöimalik peatuda. Wõrumaal wõimaldawad öömaja:
Wastse-Roosa asunduses, Wastse-Roosa mõisas ÜNEÜ ruumides wõi sealsamas asuvas algkoolis.
Elu : Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja, 16 juuni 1934
Wõru Teataja, 25 juuli 1934
Hopa Eesti Seltsile walmib rahwamaja. Juba möödunud suvel algas Hopa Eesti Selts endale rahwamaja ehitust, mis on tänini jõudnud juba katuse alla. Seltsimeta saab nägus, kahekordne ktwiehitus ja kui vähegi seltsi majandusline külg lubab, loodetakse hoone valmis seada juba sügiseks. Seltsimaja hällis ja Eesti vaimu elustamiseks Hopas, korraldab Hopa Eesti selts pühapäeval, 29. juulil Hopa tuletõrje aias vabaõhu jumalateenistuse ja õhtul kontfett-balli. Jutlustama ou palatud Hargla koguduse õpetaja J. Maior ja ülempreester P. Kolon, Ritsikult. Kontserdiga esineb Vastse-Roosa laulukoor Th. Pettai juhatusel ja Mõniste ja Varstu Tulet. Üh. pasunakoor.
Lõuna-Eesti, 29 august 1934
MEELEOLUSID maalt.
Kilde Wastse-Roosast. Wastse-Roosa elab nüüd niiöelda „wanema wenna” kaitse all juba aasta ringi. Ja ci wõi ütelda, et just halwasti, sest Waua-Roosaga ühinenult pole ta enam „wallake” asjaajamine igatahes enam lõbu pole. Aga kui arwestado, et post, telefon ja kool ikka endiselt käejola juurde jäid, siis kohalik elanik ei nurisegi enam. Harjutakse ära, ja palju seda tegemist wallawalitsusega õige ongi. Maksa oma ha” ilusti ära. siis muud ku! abielu, jänni- ja surma lõpuks ke-rjuhtude registreerimine. Muidugi suhtuwad asjasse teisiii endised wallaisod, kes peale ometi kaotusi waliti ühinenud Roosa waldade wolikokku. Nüüd tuleb iga koosoleku ajal Wastsesse matkata, aga et mehed tasemad „melsa teed” ning „õkwa” üle nurmede, siis maheneb wahemaa nii nelja-wsie kilomeetriler wiimaks jalad alla. Töö läheb hooga. Öeldakse ju nüüd naljatades: „Kas meil raha puudus wõi wõlga mähe?” Seliskondliku elu ..alustala” on Th. Pettai. Tema juhatab laulu, ja kui waja läheb, teeb ka näitemängu. Suwewaheojol rakendab see energiline ..kuulmeistri” põllulöhe oma enda talus. Uks asutus puudub kohapeal ja see on wünakauplus. Ega seepärast küll „lauluöli” puudust tunta. Peab ainult teadma, kus wastaw ärimees asub. Ja neid on õige palju. Praegusel moniendss öss Kohapeal kibe töukoristamine ja rukkimaflndamive. Meeleolu ka kõigiti optimistlik lõikuse õnnestumise tõttu. Iro.
Wõru Teataja, 22 oktoober 1934
Wajan wilunud laastude lööjaid. Teateid saabWõrus, Karja 21a wõi Wastse-Roosa asunduses B. Silbeckilt.
W.T. 16.01.1935
Sakala (1878-1940), nr. 97, 23 august 1935
Elu : Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja, 14 september 1935
Seakaswatuse edendajaid Wõrumaal. Parandage oma sea tõugu. Seatõu parandamine onnil läbilöönud tarvidus odawa tootmise abinõuna, et sellest kuidagi ära ütelda ei saa ja järjest tekkib uusi kuldijaamu, missugustest oleks nimetada järgmised kohad: Öswald Sool — Pindi w. „Kõiwistlaane”, Karl Kukk — Karilatsi w. „Sawimäe”, Voldemar Saar — Linnamäe w. „Horma”, Jaan Kuus — Vana-Roosa w. Vastse-Roosa asundus. Ombruskonna seakaswatajatelo on kuldijaamad suureks tuluks. Nendesse ringkondadesse, kus meel puudub tunnustatud puhast tõugu kult on wõimalik lühikest aega eriliste soodustustega seda saada. Selles asjas tuleb pöörata Wõru näituse ajal näituse büroosse seakaswatuse konlulendi poole.
Päewaleht, nr. 58, 29 veebruar 1936
Õpetajate Leht, nr. 25, 19 juuni 1936
Hargla Õpetajate Ühing on täiel määral revolutsiooniaja sünnitis .
See oli 1917 . a . palavatel päevadel , kui pärast tsaarivõimu langemist Laanemetsa , Taheva , Mõniste , Saru , Vana-Roosa ja Vastse-Roosa valdade õpetajad pidasid ühingu asutamiskoosoleku . Uudne ettevõte , kantud värskest vaimustusest ja ilusaist lootusist paremale tulevikule andis juba esimestel aastatel tõhusaid tulemusi : korraldati üks ülekihelkondlik lastepidu , 2 piduõhtut õpetajate eneste poolt , telliti ja loeti pedagoogilist kirjandust ja ajakirjandust ning iga õpetaja pidas iseenesestmõistetavaks asjaks , kui mitte muidu , siis vähemalt liikmemaksu maksmise kaudu kuuluda organiseeritute kilda . „ Kadunud poegi ” tol heal ajal ei olnud .
Mida kaugemale meie riigi iseseisvuse sünnist , seda ikka enam ja enam jahtus vaimustus . Kui hoogsa , kuid lühikese tegutsemise järele taevas / hallist kohe ei muutunud roosaks , siiJ võttis maad , esialgu küll vaid osaline , kuid aastate kestes üha süvenev loidus ja ükskõiksus .
Pärnumaa Teataja, 7 november 1936
7. now. pühitseb Võrumaal hästi tuntud seltskonnategelane ja mölder Julius Alksnis oma 55-ndat sünnipäewa. Juubilar on sündinud 1881. a. Wolmari kreisis, kuhu ta wanemad, põlised eestlased, olid Võrumaalt Saru Vallast rännanud kohaliku mõisnikuga tekkinud tüli tagajärjel. Juba 12-aastaselt algas ta iseseiswalt leiwateenimist möldri-õpilasena WõruMaal, Warstu weskis. 20-aastasena on J. Alksnis juba weskirentnik. Ta on pidanud Võrumaal Rõuges, Nursis, Wõrus ja Wastse-Roosas rentnikuna weskeid, kuni omandas ostuteel 1926. a. Sännas mahapõlenud Alaweski koha ja seadis lühikese aja kestel selle korda. Oma töö kõrwal on J. Alksnisil jätkunud aega ka seltskondlikuks tööks. Vabariigi algpäewil organiseeris ta Vastse-Roosa kaitseliidu rühma, olles selle pealikuks pikemat aega. Peale selle on ta töötanud Võru, Rõuge ja Sänna Vabatahtlikus tuletõrjes. Hinnates ta teeneid peamehena ja Sänna osakonna loojana, waliti ta tänawu osakonna esimeseks auliikmeks. Peale selle on ta kõigis kohalikes majanduslikkudes ja teistes seltsides kaasa töötanud.
Lõuna-Eesti, 14 detsember 1936
Elu : Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja, 12 veebruar 1937
Noorte kotkaste Wastse-Roosa rühm korraldas käesolewal nädalal, s. on 8.—14. Veebruarini Vastse-Roosa algkoolis rahwusiiku kaswatuse nädala. Kawa oli koostatud järgmiselt: esmaspäewal — ^Eesti rahwuslikust waimulaadist”,, refereeris kp- E. K õ i w u – puu; teisipäewal — ,,Eesti rahwuslipp” — kodutütar H. Pettäi; kesknädalal — „Eesti rahwuslikest ideaalest”, kp. A. Visla; neljapäewal — ^Noorte osa rahvuslikus töös”, kp. K. K u u s’; reedel — „Rahwuslikke aateluuletajaid”, kodutütar A. Puusepp ja laupäewal — „Eestlasele Eesti nimi”, pk. A..Visla. Vastse-Roosa noorkotkaste ilus algatus wäärib kõikide tõsist tähelepanu ja jääb soowlda ainult, oleks rohkem ja weel kord rohkem sarnast tööd ja tegewust kõikidel noortel. Tublid poisid Vastse Roosa noorkotkad. Vastse-Roosa rühma wanakotkaks on koolijuhataja A. Pettai.
Lõuna-Eesti, 4 november 1936
Lõuna-Eesti, 19 veebruar 1937
Uus Eesti, nr. 146, 1 juuni 1937
Postimees (1886-1944), nr. 250, 15 september 1938
Müüakse B. Vahetul teel vabalt pakutava hinnaga: 1) Periia piiritusvabriku kõlbmatud sisseseade osad 2 kääri tõrt. 1 veekeedunõu, 1 veetõrs, 1 pärmijahutajavann, 1 pr. jahukive, 1 transmissioon ja 1 kivi tõstmise tangid; 2.) Vastse-Roosa saeveski kõlbmatud saekaater ja sindlimasin; 3) Tõdu vesiveski kõlbmatud sisseseade osad: 2 pr. veskikivc, kolud-tõrred, 2 pilli, 2: jahukasti, 2 tangu sõela, 2 jahusõela, 1 kotitõstm. seadis ja vesiratas; 4) Igaste tellis kivi tehase savlsegamise masina raudosad. . Pakkumised tuleb saata hiljemalt 15. oktoobriks 1938. a. Riigimaade Ametile, Tallinnas. Lähemaid teateid saab Riigimaade Ametis, Tallinnas, Lai tän. 41 ja vastavaiit metsk. metsaülemailt. Riigimetsade Talitus.
Uus Eesti, nr. 69, 11 märts 1939
Kaks korralikku maanoormeest soovivad mingisugust teenistust linna või maale. Pakkumised saata aadr. Vastse-Roosa p.-ag. «Teenistus”.
Lõuna-Eesti, 31 mai 1939
Rutuliselt müüa • Lätist importeeritud sugupull paaritamiskõlbuline. AT. nr. 4181. Teateid saab: J. Mürk, Vastse-Roosa P.ag
Postimees (1886-1944), nr. 163, 19 juuni 1939
Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr. 70, 26 juuni 1939
Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr. 113, 4 oktoober 1939
Uus Eesti, nr. 10, 12 jaanuar 1940
Hargla kogudus 250. aastapäeval. Sõdade ja venestuspüüete tagajärjel on kogudus elanud tõusu- ja ntõõnaaegu
Keskajal kuulusid Hargla eri osad naaberkihelkondade alla: läänepoolne osa Koikküla, Laanemetsa ja Taheva—Karula, alul koguni Sangaste väida. Kihelkonna idapoolne osa kuulus Saru, Mõniste ja ka praeguse Vastse-Roosa —Urvaste koguduse alla. Usupuhastuse algul, 16. sajandi keskpaiku, ühendati varem Tartu piiskopkonna alla kuulunud praegune Hargla Koivalinnaga.
Lõuna-Eesti, 27 mai 1940
Võrumaa Teataja, 26 juuli 1941
Toiduainete annetusi Võru Omakaitsele. Vastse-Roosa põllumehed on kogunud ja kinkinud 544 kilo mitmesuguseid toiduaineid.
Valga Teataja, 19 august 1941
Kirik Vastse-Roosa surnuaed. Pühapäeval, 24. aug. b, a, kell 11 hommikul surnuaia-püha jumalateenistus Vastse-Roosa kalmistul. Laululehed. Öp. J. Major.
Võrumaa Teataja, 21 oktoober 1941
Varstu Vallavalitsus vajab Miku ja Vastse-Roosa algkoolidele kooliteenijat. Avaldused esitada vallavalitsusele 22. okt. kella 14 neks. Varstu Vallavalitsus.
Võrumaa Teataja, 23 veebruar 1942
Vastse-Roosa talupidajad võtavad rohkearvuliselt käimaso!evaist metsataSguist osa, Ilmad on siin nurgas metsatöödeks nagu loodud. Kui mõni nädal tagasi püsis elavhõbe pidevalt –35° piires, siis nüüd seisab ta juba päevi ainult 10 pügalat alla nulli. Metsavedusid raskendavad esialgu täistuisatud teed.
Eesti Sõna, nr. 153, 6 juuli 1942
TÄHELEPANU! Grammofoniplaate vanu ja uusi, eesti kui ka võõrkeeltes, ostan. Teat. pai. plaadi nimi. Kirj. Aug. Denks, Vastse-Roosa p.ag., Varstu vald. Ostan ka grammofoni.
Võrumaa Teataja, 6 juuni 1942
Varstu Vabatahtlik tuletõrje Ü h. Krabi rühm korraldab 14. juunil 1942. Vastse-Koosa algkooli ruumes peo-õhtu Kavas: 1) Soololaule, 2) ork. ettekandeid, 3 ) Mõõk ja ader» E, Laidsaare näidend 3 vaat. 4) Seltskondlik osa jne. Algus kell 20.00. Pääsmete eelmüük Vastse-Roosa p.-agen-tuuris.
Eesti Sõna, nr. 195, 25 august 1942
JALGRATTA-DÜNAMO ja grammofoniplaate ostan. Aug. Denks, Vastse-Roosa.
Eesti Sõna, nr. 207, 9 september 1943
OSTETAKSE: Akordion, bajaan, kinoap. ja filme. Kirj, Aug. _Denks p Vastse-Roosa p.-ag.
Eesti Sõna, nr. 207, 9 september 1943
Kes rendiks kinofilme, ap. ja akordioni? F-ma Aug. Denks, Vastse-Roosa p.-ag.
Järva Teataja (1926-1944), nr. 79, 6 juuli 1944, Järva Teataja (1926-1944), nr. 80, 8 juuli 1944
Soovin osta JALGRATAST, binoklit (prisma), fotoaparaadi 6X9 ja täiesti korras viiulit. Kirjad: Vastse-Roosa p.ag., Koidu t. Võrumaa, Ploom.
Õpetajate Leht, nr. 29, 1 august 1992
MÄLETAME . MINEVIKKU – Kooliõpetajate rood vabadussõjas
Võrust sain korralduse Tallinna Kaitsepataljoni tagasi sõita , mille staap pidi asuma Varstu veskis . Sõitsin sinna , kuid staap oli sealt juba mujale kolinud . Pika uurimise peale sain teada , et ta asunud Vastse-Roosa mõisa . Uurin kaarti , maantee V . -Roosasse teeb suure ringi , kiiremini saaks sinna taliteed kaudu läbi metsa . Küsisin kohalikkudelt inimestelt nõu . Nad laidavad minu kavatsuse sõita otse maha , tee on tuisanud ja võiksin ära eksida . Siiski otsustan metsatee kasuks .
Sõidame metsas hulk aega , minu arvestuste järgi peaks mõis olema juba käes … Ega me ometigi üle rinde vaenlase piirkonda ei satu . Minu küüdimees , keegi Põlva mees , siinset kanti ei tunne . Viimaks muutub mets harvemaks jaoleme mingisuguse mõisa juures . Mina hüppan reelt maha , et lähemalt asja uurida . Järsku hüüab küüdimees : ” Venelased ” ja kihutab metsa tagasi . Hakkan kiviaedade vahelt ” mõisa poole liikuma … Tõesti õues askeldavad seal venelased , on kuulda vene kõnet … Mind on märgatud . Keegi ^venelastest jookseb minu suunas . Tõmban revolvri välja , et oma elu müüa võimalikult kallimalt . Kuid venelasel pole mingit ruttu , relva pole käes ja lähenedes mulle , küsib : ” Gospodin ofitser , gde zdes ambulatorija ?” Viipan käega ühe maja poole , venelane pöörab sammud selle hoone suunas … ” Mis lugu see on ?” mõtlen . Varsti kuulen ka eestikeelset kõne . Selgub , et ongi siin pataljoni staap ja Vastse-Roosa mõis . Pataljonist antakse mulle paari nädalane puhkus . Saan vastavad paberid , leiame uue küüdimehe ning sõit läheb Võru poole , et selgitama , kuidas on naaberkülas lood , manitsen neid ettevaatusele , et nad vaenlase kätte ei satuks .
ALEKSANDER VEIDERMA
Vaba Eesti Sõna = Free Estonian Word : Estonian weekly, 5 august 1999
Kultuuritegevusest Suve-Eestis UNO SCHULTZ
Suve-Eestis toimub hulgaliselt kultuurisündmusi, ka väiksemates kohtades. Kuid ega nad sellepärast vähemtähtsad ole! Eesti lõunanurgas, riigi lõunatipu Naha kiila lähistel asub Vastse-Roosa. kus nagu paljudes teistes külades toimus esimese iseseisvuse aastatel koolimajas t ilgas kultuurilegevus. Tulihingeks oli kogu iseseisvusaja Theodor Petai (1890-1942), kool ijuhataja, Kaitseliidu Varstu malevkonna pealik, koori- orkestri- ja näiteringijuhi, kui nimetada vaid mõningaid tema tegevusalasid. Muide tema õpilane oli ka New Yorgis elav Eduard Mürk. Selge see, et niisugune mees jäi punavõimule jalgu, ta küüditati ja hukati Sosva vangilaagris Siberis. Idee kultuuritegelasele mälestusplaat paigaldada teostasid Valga piirivalve—endise koolimaja omanikeks pole sobivamat võimalik kujutadagi! ning Mõniste vallavalitsus koos Th. Petai omastega. Tseremooniale 19. juunil oli kogunenud mitmeid koolipapa õpilasi hulgaliselt kohalikku ja kaugemadki tulnud rahvast. Tallinnast olid näiteks Eesti Naiskodukaitse esinaine Dagmar Mattiisen ja Kaitseliidu Tallinna Maleva ülem Mart Puusepp. Musitseeris Mõniste rahvamaja kapell. Plaadilt eemaldasid katte Th. Petai tütar Maret Schultz koos pojaga ning selle pühitsesid õigeusu preestrid isa Rafael ja isa Andreas. Maret Schultz tuletas meelde perekonna küüditamist 14. juuni! 1941, piirivalveveebel Vello Jaska tutvustas Th. Petai elulugu, siis kõneles Mõniste vallavanem Tõnu Lindeberg ja Uno Schultz tanas korraldajaid ju kokkutulnuid. Pärast tundeküllast sündmusi pakkus kohalik noor ärimees Meelis Mõttus rahvale hernesuppi. Meenutati vanu aegu ja vaadati fotosid. Meelis Mõttus ei ole teps mitte üks lavaline ärimees. Ta toetab igati kohalikku kultuurielu ja tai on ka mitmeid originaalseid plaane tulet ikuks. Näiteks kavatseb ta VastseRoosusse Vaidva jõe saarele asutada Eesti esimese metsavendade muuseumi. Selleks tuleb sponsoreid leida, ent seegi ehk pole Meelise energilisuse ja aatelisuse juures võimatu. Eesti ajaloo ühe dramaatilisema perioodi taaskehastumine muuseumis on igati väärt idee, mis loodetavasti peatselt jõuab meie metsavendlusest huvitatud peaminister Mart Laari kõrvu. Meelise isa oli metsavend, Vastse-Roosas on Metsavenna pood ja pärast mälestusplaadi avamist korraldas ta — jälle Eestis ja ehk ka maailmas esimese — metsavennapunkrite võistukaevamise, milles osales kolm võistkonda. Ürituse avas Eesti legendaarne metsavend, mitme raamatu autor Alfred Käärmann, kelle elust muide eelmisel aastal Rootsi telvisioon näitas filmi. Ohtu! toimus tõeline kiilasimman. Meelis oli lasknud ehitada suure kiige. Süüdati lõke. Kohal moosekandid Eestist ja Läti naaberlinnast Apesl. Tants kestis varaste hommikutundideni. See päev oli niivõrd meeldiv ja meeldejääv, et allakirjutanul kadus isegi himu mõni päev hiljem Tallinnas parisjaanitulcle minna. Lõpuks laul metsavendade repertuaarist, mis ilmus eesti-ja lätikeelses päeva auks trükitud laulikus. Mets mühiseb Simo Pihlapuu Meelde tuletanud ja kirja pannud Enno Hemits 1. Mets mühiseb nii võimsalt mühavalt, võid varju leida siit sa puude alt. / Kui kommunistid pimedamal ööl, kodunt tahavad sind viia sunnitööl. / 2. Mets mühiseb veel vabaduse viit, meil metsa põues metsameeste liit. / Ei iial küll tibla särgi ees ei värise me Eesti metsamees. / 3. Mets mühiseb ja laulab kuuliprits ja tibla põgeneb kui kaljukits. / Tal kõrvus vuhisemas surma tuul, teel tabamas on metsameeste kuul. / 4. Ja mööda pea ka minu noorusõnn, mis rõõmu veel mul elus oota on?/ Mets mühama ja kägu kukma jääb kuid noorus meil kui uni mööda läeb. /
Videvik, nr. 9, 26 veebruar 2009
Kuhu nad jäid ? Teadmata on 175 Vabaduse Risti kavaleri saatus
Urtin , Jaan , sünd 1.05.1895 Vastse-Roosa v ?, elas 1920 Vastse-Roosa v