Omavalitsus

Liivimaa ajal, kuulus Vastse-Roosa vald samuti, Hargla kihelkonda, Võru kreisi nagu ka praegu.

Eesti keeles: Vastse-Roosa
Saksa keeles: Neu-Rosen
Läti keeles: Jaunroze, Jaun-Roze
Vene keeles: Ново-Розен, Ней-Розенъ

 1866. a, uue vallaseaduse kehtestamisega vabanes vallavalitsus ja vallakohus lõplikult mõisniku ülemvõimu alt. Uue seaduse järgi valla kõrgeimaks võimuks oli valitud valla volikogu. Valla eesotsas oli vallavanem ja tema abiliseks palgatud vallakirjutaja. Vallal oli oma eelarve, mida vald ise käsutas. Maksud ja koormised jagati volikogu poolt taludele laiali. Volikogu määras ka kulutused, mille hulka kuulusid vallamaja, kooli, teede ja sildade korrashoiuks vajalikud kulud, kooliõpetajate palgad, toetused vallavaestele jne.

Piirkonna kaart Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel, 1826–1840

1866. a. moodustati Vastse-Roosa vald, vallamaja asus praeguse Läti poole peal. 1871-74 oli valla koosseisus ka Väike-Laitsina, mis 1887 esineb eraldi vallana (täpne eraldumise aasta ei ole selge.)

1904 aasta kaart näitab, et Vastse-Roosa on tervikuna olnud Võrumaa all, Võru Kreisi piir on läinud otse Waidva jõest, Ape linna alt.

Eesti Postimees ehk Näddalaleht : ma- ja linnarahvale, nr. 31, 30 juuli 1898 

VIII. aruanne Eesti Aleksandri põllutöö kooli estalguliseks sisseseadmiseks kokkutulnud annate üle. Raha saatsiwad 4. Märtsist kuni 11. Märtsini:
Wastse-Roosa wallawanem nr. 858 – 25 kopikat.

 Päewaleht, nr. 22, 26 jaanuar 1908

tallinna Teataja (1910-1922), nr. 5, 7 jaanuar 1912

Sakala (1878-1940), nr. 91, 15 november 1912

 

Ühistegevusleht : Ühistegevuskoja häälekandja, 1 august 1917

Uus Postimees, 29 detsember 1917

Võru kreisis olew Wastse-Roosa wald tuled wist Latwija külge liita. Eestlasi on sääl 1/3 , lätlasi aga 2/3 . Niisama on ka maaomartikkude arw nagu 1: 2 wastu Eesti ja Läti talud olla sääl segamini, nii et “kolkade” kaupa jaotamine raske on.

---

EESTI ISESEISVUMINE

Peale Eesti Vabadussõda hakati jagama jagama maid Eesti ja Läti vahel. 1920. a. jäi enamus Vastse-Roosa vallast riigipiiri ajamisel koos vallamaja, Dauškani koolimaja ja teiste kogukondlike asutustega Lätile. Nii moodustati uus Vastse-Roosa vald Eesti territooriumil ja seda Vastse-Roosa mõisa südames, kuhu kolis ka Eesti kool. Eesti aja alguses kutsuti ametlikes dokumentides Vastse-Roosat Uue-Roosa nimega.

Postimees 1920 – Wastse-Roosa valla protest

Meie, allpool allakirjutanud Võru Maakonna Vastse-Roosa valla elanikud, kuulda saades, et Inglise vahekohtuniku hea Tollentsi poolt otsustatud piirjoonega peaaegu kõik Wastse-Roosa wald Läti wabariigi külge liidetud saab millega ka meie eestlased p e a l e neljasaja hinge vastu meie tahtmisi arusaamata põhjustel Läti wabariigile kingitud saame. Meie, eestlsed soovime teada saada missugustel põhjustel on meid meie perekondadega ja varandusega Läti wabariigile ära kingitud, mis tõesti lubamata ja mille vastu meie kui üks valju protesti avaldame ja selle piiri ümbermuutmist järgmistel põhjustel nõuame:
Selle piirjoonega on silmas peetud vaid väikseid Läti huvisid ja mitte selle osa oma Wastse-Roosa wallast, kus eestlased elavad ja mis nüüd Läti wabariigi külge liidetud. Läti huvi ei ole muud olnud kui, saada looduse poolt ilusat Wastse-Roosa mõisat. Eestlaste huvisid mis palju rohkem põhjendatud, pole sugugi silmas peetud. Piirjoonega, mis meie poolt ette pandud , oleks kätte saadud rahvuslik ja keele piir s. o. millega saaksid peaaegu kõik lätlased ühele poole ja meie eestlased teisele poole jäetud, mis ka kõige õigem oleks olnud, millega oleks rahuldatud nii üks kui ka teine pool. Meie, nii paljude eestlaste peale pole sugugi rõhku pandud, ehk see küll kõige rohkem mõõduandev peaks olema selle maaosa ühe ehk teise riigi külge liitmises.
Et meie sellekohaselt ennemalt piirikomisjonile antud teated mitte käedokumentideks pole peetud või mingisugusetel arusaamata põhjustel arvesse ei ole võetud, siis nüüd nõuame veel niikaua, kui võimalik on, kas piirikomisjon koha pealt välja saata, et meie poolt mõistetud tõe selgusele jõuda, ehk maariba mis Läti poolt ette pandud ja Inglise esitaja poolt kinnitatud piiri ja meie poolt ette pandud rahvuslise ja keele piiri vahelisel vaieluse all oleval maaribal rahva hääletamist ette võtta, et selles maaribas elavatele elanikkudele võmalust anda nende oma arvamust avaldada.

Postimees 1920

Eesti taluomanikud Uue-Laitseni vallas nõuavad Eesti külge liitumist . Uue-Laitseni vallas on 13 Eesti taluomanikku ja 1 läti taluomanik, kes kindlasti nõuavad Eesti külge liitumist, et need talud vastu Mõniste valda asuvad, siis oleks loomulik, et nende soovile vastu tullakse, sest ka lätlased nõuavad Uue-Roosa valla poolitamist ja sealsete Läti talude Läti külge liitumist.

 

Wõru Teataja, 28 oktoober 1920

Vallavanemad:

1. ….1920….. – J. Juhanson
2. 1929-1929 – Jaan Põder
3. 192x-1930 – Johan Kuus
4. 12.04.1930-28.01.1931 – Jaan Suur  Abideks: Parts ja Mehu.
5. 28.01.1931-1933 – Aleksander Silmann.  Abideks: S. Mürk ja Mehu

Wallasekretärid:

1. …1920… – Ajutine sekretär K.Kirk.
2. …1926…    – Kütt
3. 192x-1927 – Peeter Laanekodu
4. 1928-192x – Kolk
5. …19.04.1929 – Herbert Hanimägi
6. 1929-1933 – August Pihlak

11.02.1921. a. Valga maakonna kindlaks määramisel jäi Vastse-Roosa endiselt Võru maakonna alla.

 

Wõru Teataja, 7 veebruar 1921

Vastse-Roosa valla kaart 1921

 Kaja, nr. 58, 11 märts 1926 tr. 1

Lõuna-Eesti, 26 märts 1927

Wastse-Roosa walla on 31. märtsil 1927. a. kell 11 päewal kohalises wallamajas wallanõukogu ees. Kutseõiguslisi kandidaate palutakse ilmuda. Wallawalitsus.

‘

 

Päewaleht, nr. 99, 10 aprill 1927

 

Krabi ja Wastse-Roosa wakasekretürid waüanesid ametist uue wallawalttjuse moodustamise puhul. Krabile maliti uveks sekretäriks h«l S. Pulk, kes warem walla- ja rahukohtautka sekretärina teeuinad ning Wastse-Roosa sekretäriks senteee Zkvabi wokosekretär hea P. Laanekodu.

Wõru Teataja, 11 oktoober 1927

Wana Laitsna sekretär. Teatawasti protesteeriti maawalitsuse poolt Vana Laitsna wallasekretäri walimised. Uuel walimisel ei ole asi kuigi libedasti läinud. Ei saadud tarwilikku häälteenamust. Alles teistkordse hääletamise järele waliti sekretäriks Peeter Laanekodu, senine Vastse-Roosa wallasekretär.

Elu : Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja, 4 jaanuar 1928

W.T 28.01.1928

Lõuna-Eesti, 28 jaanuar 1928

 

Postimees (1886-1944), nr. 28, 29 jaanuar 1928

Lõuna-Eesti, 7 märts 1928

W.T 10.03.1928

Elu : Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja, 10 märts 1928

Lõuna-Eesti, 6 oktoober 1928

Lõuna-Eesti, 1 detsember 1928

Wõru Teataja, 8 detsember 1928

W.T 03.01.1929

Wastse-Roosa majesteedi otsusi. Wastse-Roosa wallawolikogu pidas wanal s. t. 1928. a. oma wiimast koosolekut 29. dets. Esimese päewakorra punkrina oli arutusel weskiomanik Karl Mahlapuu 1928/29. a. tööstusmaksu asi. Nimelt esitas Mahlapuu kaebuse. Malga I. jsk. rahukohtunikule töästusmaksu wähendamise asjas. Rahukohtunik oma istungil 27. now. rohuldaski Mahlapuu kaebuse, tühistades sellega wallawolikogu otsused ning määras kaebajale tööstusmaksu kindlaks 70-ne kraani pääle. Wallamolikogu ei jäänud meelgi l. jask. Rahukohtuniku oisusega rahule ja oisustas asja uuesti kahlusse wiia. Kohtusse kaebajaks ja kohtus esinejaks wolitati wosikogu liige August °Kuus. Tulumaksu komisjoni liikmeteks woliti Ferdinand Kütt. Gustaw Rogenbaum ja August Kokk Wastse Roosa algkooli õpetaja- kooliteenrile, prl. Marta Potter’ile, otsustati ühel häälel tänu awaldada selle eest, et tema haruldaselt wäikese palga eest kooliteenri ameti wastu wõttis. Mõniste wallawalitsuselt otsustati kohtu teel sissenöuda laste koolitamise tasu 552 krooni ulatuses. Uueaasta kingituseks otsustati määrata igale wollawalitsuse liikmele 10 kr., wallasekretärile 20. kr. ja wallakäskjalale 5 kr.

Lõuna-Eesti, 5 jaanuar 1929

W.T 02.02.1929

Lõuna-Eesti, 7 märts 1929

Wõru Teataja, 11 aprill 1929

Lõuna-Eesti, 11 aprill 1929

W.T 11.04.1929

Lõuna-Eesti, 11 aprill 1929

W.T 11.05.1929

W.T 04.05.1929

W.T 16.11.1929

W.T 03.12.1929

Wõru Teataja, 15 aprill 1930

Maamees : “Vaba Maa” põllumajandusline osa, 18 aprill 1930

Kohtulaua Wald walla wasta. Tüli wolilaste pärast. Nõudega on esinenud rahukohtuniku suures Wastse-Roosa wald Mõniste ivalla -vastu. NSudepalwes seletab nõudja, s. o. W.-Roosa walla wolinik. et alates 1919. aastast on Mõniste walla piirkonnast käinud lapsi W.-Roo-sa algkoolis. Arwates 1919. aastast olla Mõniste wallast W.-Roosa algkoolis õppinud 24 last ja sellega olla W.-Roosa wallal olnud otsekoheseid kulusid 582 krooni, arwates iga lapse kohta 23 kr. Ka olla tulnud 1928./29. õppeaastal nõudjal palgata üks lisaSpetaja just selle tõttu, et Mõniste wallast W.-Roosa algkoolis õppinud S last, tõstnud õpilaste arwu niiwörd suureks, et ilma lisaõpetajata ei olla läbi saanud. Lisaõpetaja palkamine makslvat 108 kr. aastas. Nõudja woliuik palus kostjalt. Mõniste wallalt, -välja” mõista 660 krooni. Rahukohtuniku juures esitas nõudja wolinik tõenduse W.-Roosa wallal Mõniste walla laste peale proportsionaalselt laugemate kulude kohta ning rahukohtunik rahuldaski nõude 562 krooni suuruses, kuna kostja wolinik ei waielnud W.-Roosa walla poolt esitatud selle walla algkoolis käinud Mõniste tvalla laste arwu ja nende peale näidatud kulude wastu. ülejäänud osas aga mõistis rahukohtunik nõude tühja, kuna ühe ülekuulatud tunnistaja seletustest selgus, et lisaõpetaja tulnud nõudjal palgata selle tõttu, et tulnud awada wiies klass juurde. Otsusega ei jäänud rahule Mõniste wald, kes oma woliniku kaudu rahukogusse edasi kaebas ja nõude palus tühja mõista. Rahukogu rahuldaski edasikaebe ja mõistis nõude tühja, leides et nõudja oleks wöinud kostjalt nõuda -väljaspool oma walda elawate WilaÄe kooli skäimtse kulusid ainult siis kui oleks olnud wastaw kokkulepe waldade wahel. Et niisugust kokkulepet aga ci olnud, on nõue aluseta. Tahab aga mõni lapsewanem oma last teise walla kooli panna, wõib ta selle eest ka sellele -vallale tasuda, missuguse piirkonnas kool asub ja teisel wallal on ka õigus lapsewanemalt kokkulepitud tasu wastu wõtta.

Postimees (1886-1944), nr. 161, 18 juuni 1930

Wõru Teataja, 21 juuni 1930

Perekonnaseisu asjad Võrumaal. Wastse-Roosas tehti inimesed wanemaks. Kohtu- ja siseministeeriumi perekonnaseisu asjade juhataja Teder wiibis neil päewil Võrumaal rewideerimiskäigul, et saada pilti perekonnaseisu asjade registreerimisest Võrumaa waldades. Mõniste- Ritsiku apostliku-õigeusu koguduse preestri perekonnaseisu asjade registreerimine polnud seadusepärane: olid registreeritud mitmed alaealised abielud, kusjuures dokumentides puudus wanemate nõusolek alaealiste abiellumise kohta.  Mõniste, Vastse- ja Vana-Roosa ja Krabi wallas leiti asjaajamises mõnesugused puudused, eriti perekonnaregistri pidamise alal, kuna puudus hulk andmeid. Eriti palju jättis soowida Vastse-Roosa perekonnaregistri pidamine. Kohalik Vallasekretär ei teadnud isegi, kuidas arwata ümber wana kalendrit uuele kalendrile. Selle tõttu on paljude isikute sündimiseajad kantud sisse walesti, eriti nende omad, kes sündinud enne käesolewat sajandit. Kord oli pandud sündimisajale 14 päewa juurde, teinekord jälle 12 ja 13 päewa. Täiesti rahule jäi aga rewident Viitina walla perekonnaseisu registriga, mis eeskujulikus korras leiti.

Wõru Teataja, 1 november 1932

Postimees 1932 – Võrumaal kaotatakse kaks valda.

Võrumaal tahetakse kaotada Vastse-Roosa ja Kähri vallad. Vastse-Roosa liidetakse ümbruskonna Mõniste, Vana-Roosa ja Krabi valdadega. Teine – Kähri liidetakse Kioma vallaga.

  Postimees 1933 – Vastse-Roosa valla likvideerimine.

Kohtu- ja siseministri otsusega on määratud likvideerimisele Vastse-Roosa vald. Likvideerimise otsuse vastu on esitatud nüüd riigikohtule kaebus, milles muuseas palutakse ministri otsuse täitmist seisma panna seniks, kui asi kohtul lõplikult pole ära otsustatud. Kaebuse viimane osa tuleb arutusele lähemail päevil.

Wõru Teataja, 15 juuli 1933

Wõru Teataja, 25 juuli 1933

VANA-ROOSA VALD

01.08.1933. a. liideti enamus Vastse-Roosa vallast, Vana-Roosa vallaga. Tseamäe ja Kalekauri küla liideti aga Krabi vallaga.

Wõru Teataja, 5 august 1933

Wõru Teataja, 28 november 1933

Elu : Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja, 22 veebruar 1935

Kõik mis teeme — teeme ainult riigile. Kõrgeaulised Wabariigi Walitsuse liikmed, eesotsas härra Riigiwanem K. Pätsi ja Ülemjuhataja härra kindral Laidoneri ning siseminister härra K. Eenpaluga soowin Wabariigi 17. aastapäewa puhul südamest õnne ja edu Teie poolt algatud riigi walitsemise korra uuesti ülesehitamise korral. Oleme alati walmis kaasa tulema Teiega waba Eesti eest, teades, et Teie olete meie päästjad ähwardanud wõõra wägiwalla alt. Oma walla kodanikkude huwides soowiks lähemal ajal leida põllu- aj karjasaaduste ülejääkide otstarbekohane turustamise moodus, milline oleks suunatud eriti raswa- ja peekonsigade ja teiste tapaloomade hinna tõstmisele. Seltsielus tuleks wallarahwal ennastsalgawalt ja ohwrimeelselt tööle asuda Warstus rahwamaja ehitamisega. Kuna koolipõllul palun kodanikke wäsimatult kaasa aidata walla kaugemas nurgas, — Wastse-Roosa asunduses ehitusel olewa koolimaja ehitustööde lõpule wiimises teades, et kõik mis teeme — teeme oma rahwa ja riigi kasuks ja hääks käekäiguks. A. KÜTT, Wana-Roosa wallawanem.

VARSTU VALD

1939. a. liideti aga Varstu vallaga ja oli selle koosseisus kuni 1945-da aastani.

Pildil Varstu vallavalituse töötajad

Riigi Teataja, nr. 53, 27 juuni 1933

423. Kohtu- ja siseministri 20. juuni 1933 otsus Vastse-Roosa valla likvideerimise ja Krabi ja Vana-Roosa valdade piirimuutmise asjas.

Alus: Eesti ajutise omavalitsuse 30. märtsi 1917 seaduse teostamise määruse 22. juunist 1917 (VSICK 1917 nr. 173, art. 953) V osa § 1. Kinnitan Võru maavolikogu otsuse 7. ja 8. aprillist 1933 (prot. nr. 1 p. 2) Vastse-Roosa valla likvideerimise ja Krabi ja Vana-Roosa valdade piirimuutmise asjas. Selle otsuse järgi: I. Vastse-Roosa vald iseseisva omavalitsuse üksusena likvideerida ja liita osadena: 1. Krabi vallaga — endise Vastse-Roosa mõisa järelt maaüksused: Zeemesch nr. 17, Zeemesch-Mosul nr. 18, Zeemesch-Kaurs nr. 19, ZeemeschDauskan nr. 20 (pidaja Pless Mehka pär.), Zeemesch-Dauskan nr. 20 (popsikoht), Zeemesch-Pless nr. 21, Kalekauri nr. 22 ja Tsiamäe-Kaurs nr. 19 (popsikoht), kokku maa-aladega 294,9 hektaari, hinnatud maksustamiseks 249,08 puhaskasurubla. 2. Vana-Roosa vallaga — endise Vastse-Roosamõisa järelt: a) Hintsiko asunduse riigimets ja kohad: Metsla nr. 25, Linda nr. 26, Kuldna nr. 27, 28, 29, Vabala nr. 30, Kaleva nr. 31, Endla nr. 32, 33, 34, 35, 36; Koidu nr. 37, Aasa nr. 38, Pähni nr. 39, Tuuri nr. 40, Puura nr. 46, Loodi nr. 47, Kõrgesaare nr. 48, Jannseni nr. 49, Laurimäe II nr. 50, Laurimäe I nr. 51, Piirimäe nr. 52, Strooda nr. 53, Strooda nr. 54; b) Poostuse asunduse kohad: nr.nr. 55, 56, Poostuse nr. 57, Serva nr. 58, Kase nr. 59, Põhjala nr. 60, Lepiku nr. 61, 62, 63, Rumpe nr. 64, Nappi nr. 65, Steineri I nr. 66, Steineri II nr. 67, Mutseneeki nr. 68, HÕbesaare nr. 71, Hõbesaare nr. 74, Melleser nr. 9, c) Vastse-Roosa asunduse kohadj Edengu nr. 1, Tuviste nr. 2, Viljuse nr. 3, Põldoja nr. 4,5, Varangu nr. 6, Õielmaa nr. 7, 8, Vaedja nr. 9, Pajusoo nr. 10, Saarendi nr. 11, Haaviku nr. 12, 13, Lääniste nr. 14, Mäekese nr. 15, Hellamäe nr. 16, 17, Aruniidu nr. 18, Sillaotsa nr. 19, 20, Trooni nr. 21, Lillioja nr. 22, 23, Lohu nr. 24, 41, 42, 43, Vahtra nr. 44, 45, Viidiku nr. 72, Vaikna nr. 73, Nakri nr. 69, Piirisaare nr. 70, asunduse krundid nr. 42, 42, 43, 22 ja veskikoht Lohu; d) Eesti-Läti piiriajamisega Lätimaale läinud talude Eestisse jäänud heinamaatükid: Jurgit nr. 47, Jurgit nr. 48, Dauskan nr. 39, Dauskan nr. 40, Dauskan nr. 41, Dauskan nr. 42, Jankas nr. 27, Jankas-Pavel nr. 28, Jankas-Pilsep nr. 27, Jankas Telder nr. 30, Jankas Darsing nr. 31, Jankas Lahzis nr. 32, Krause nr. 24, Lelans Jakob nr. 25, Lelans Dedsing nr. 34, Lelans-Thom nr. 35, Masajans Jak nr. 26, Masajans Peeter nr. 33, Pelle Bremse nr. 67, Pelle Pussul nr. 68, Skripje Silman nr. 44, Skripje Jak nr. 45, Veska nr. 11, Veska Martin nr. 12, Veska Peeter nr. 13, Vitum Pavel nr. 15/16, Zikusch Blum nr. 36, Zikusch Krevan nr. 38, kõik kokku maaaladega 2529,6 hektaari, hinnatud maksustamiseks 5.738,71 puhaskasurubla.

II. Eraldada Vana-Roosa vallast ja liita Krabi vallaga endise Vana-Roosa mõisa järelt Tagakolga küla kohad: Ede-Kerikutsi nr. 38, Orandu ja Alska, Palu ja Soomesilla, Seveli nr. 1, Seveli veski nr. 1-a, Suurepeetri I, Suurepeetri II, Jänese 3 ja 1, Taga-Kerikutsi nr. 39, Vana-Sokari nr. 36 ja Vastse Sokari nr. 37, kokku maa-aladega 879,97 hektaari, hinnatud maksustamiseks 1.339,53 puhaskasurubla. Ühes nimetatud maa-aladega lähevad üle Krabi ja Vana-Roosa valdadele seadustes ette nähtud kõik avalikud õigused ja kohused nende maaalade ja seal asuvate elanikkude suhtes. Vana-Roosa vallaga liidetaval maa-alal asetsevad ja Vastse-Roosa valla omavalitsusele kuuluvad kinnisvarad kui ka kõik Vastse-Roosa vallaomavalitsuse vallasvarad, kapitalid ja muud väärtused lähevad Vana-Roosa vallaomavalitsuse valdamisele ja omanduseks ühes kõigi nende Õigustega ja kohustega, millistega Vastse-Roosa vallaomavalitsus neid valdas või vallata võis. Vana-Roosa vallaomavalitsus maksab oma üldvarandustest Krabi vallaomavalitsusele sellega liidetavate maa-alade elanikkude osaks üks tuhat viissada kuuskümmend krooni (1.560 kr.) ühe aasta jooksul, arvates liitmise teostamisest. Vastse-Roosa valla likvideerimine ja Vana-Roosa ja Krabi valdadega liitmine ning viimaste piirimuudatus teostada 1. augustiks 1933. Selleks tähtajaks Vastse-Roosa vallavalitsusel anda üle Vana-Roosa vallavalitsusele kõik Vastse-Roosa vallaomavalitsuse asutised, varandused, kapitalid, arhiiv ja asjaajamine ühes kõigi õiguste ja kohustustega ning lõpetada Vastse-Roosavallavalitsuse ja vallavolikogu tegevus. Vastuväited jätta tagajärjeta. Kohtu- ja siseminister V. Rooberg. Administratiiv-osakonna direktor E. Dolf.

Aleksander Sillmann, abivallavanem 1942

Aleksander Kütt 1942

VASTSE-ROOSA KÜLA TSN TÄITEVKOMITEE

01.09.1945. aastal alustas tööd Vastse-Roosa Küla TSN Täitevkomitee.

Läänlane : EK(b)P Haapsalu Rajoonikomitee ja Haapsalu Rajooni TSN häälekandja, 3 oktoober 1950

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi SEADLUS maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s 1. Eesti NSV Konstitutsiooni paragrah- j vi 19 p. «b» alusel moodustada Eesti j NSV-s 39 maarajooni, mis alluvad otse- j selt vabariiklikele organitele ning koosnevad järgmistest külanõukogudest, alevitest ning rajoonilise alluvusega linnadest:2. ANTSLA RAJOON Keskus — Antsla linn Antsla linn ning Reidle, Tohvri-Kaika. Vana-Antsla, Kõrgepalu, Tsooru, Kurenurme, Vaabina, Mõniste, Säru. Urvaste, Krabi, Varstu, Vastse-Roosa ja Kuldre külanõukogu koos Restil külanõukogust eraldatud asustatud punktidega Restu 1 ja Restu II.

MÕNISTE KÜLA TSN TÄITEVKOMITEE

külanõukogude reorganiseerimisega likvideeriti 1. juulist 1954. a. ja liideti Mõniste külanõukoguga.

MÕNISTE VALD

Alates Eesti taasiseseisvumisest 1991. aastal muutus Mõniste vallaks.

RÕUGE VALD

2018 reorganiseerimise järel muudeti Rõuge vallaks.

Lisamaterjalid:

Leidandmed ERA.40.1.3357
Pealkiri Vastse-Roosa vallavalitsuse aruanded
Piirdaatumid 1928-1934

Leidandmed ERA.40.1.5784
Pealkiri Vastse – Roosa vallavalitsuse aruanded
Piirdaatumid 1922-1932

Leidandmed ERA.40.1.5785
Pealkiri Vastse – Roosa vallavalitsuse aruanded
Piirdaatumid 1932-1933