Waba Maa, nr. 35, 11 veebruar 1927
Teised õpetajad võeti just sellel tingimusel ametisse, et nad suvel pidi kirikumõisas teenima. Üks sarnane igavene suvine oli Vasstse-Roosa koolmeister Jaan Puudist. Kes teab, kui kaua Vasste-Roosa valla valgustaja veel Hargla kirikumõisa aeda oleks kohendanud ja korraldanud, kui selle teenistuse-lepingule mitte üks kurb või õnnelik lugu poleks lõppu teinud. Christiani juure sõitis kirikupatron – Mõniste mõisa omanik von Wulff, kellel suur valge koer ligi oli. Koer ikka koer, olgugi nii suure mehe omandus, nagu Mõniste Wulff. Koerarisu jooksis kirikumõisa aeda ja hakkas seal lillede ja köögitaimede keskel pillekaari lööma. Puudis oli parasjagu aias. Ta jooksis härra kirjutustuppa, kahmas sealt kaheraudse püssi ning nüüd teate isegi, mis sündis… Ta vaene ei võinud ju aimatagi, kelle koera ta igavesele unele uinutas! Puuidts lasti ametist lahti. Tänulik peremees andis mehele kauase teenistuse eest oma ilusa köögitüdruku Anna naiseks ja asi oli lõpetatud. Puudist ja Eichenbaum olid ainukesed puudulikuma haridusega koolitajad Harglas, teised koolmietsrid olid oma hariduse kas seminaarides ehk Rõuge kihelkonnakoolis saanud, mis seal ajal üle Lõuna-Liivimaa kuulus oli.