Ajalugu

Vastse-Roosa kohal olid Rootsi ajal Mõniste mõisa Kerro talud (1798 küla ja veski Kerromets. Vana nimi on tänapäevani säilinud metsanimena Kreolasõ mõts ehk Kreolaan). XVIII saj tehti nende asemele Mõniste mõisa *Kadrina karjamõis (Catharinenhof, läti vanas kirjaviisis Katrinasmoise). Kadrina nime on maakeeles tuntud veel XIX saj algul, kuid hiljem see kadus käibelt. Uue mõisa talumaad saadi Vana-Roosa mõisast, mille valdus ulatus Rootsi ajal ja hiljemgi praegusele Lätimaale, kuni Dauškāni taludeni Hopa (Ape) linna külje all. Juba siis kuulusid Vana-Roosa eestlased Rõuge ja lätlased Opukalna (Apekalnsi) khk alla. Vastse-Roosale eraldati kõige lõunapoolsem osa nendest taludest Tsiamäelt Dauškānini. Suurem osa uue mõisa rahvast sattus olema lätikeelne, kuid mõis ise oli rajatud põlisele Mõniste mõisa ja Hargla khk alale.  Vastse-Roosa mõis (saksakeelsena Neu-Rosen, asus vanasti Hargla kihelkonnas Liivimaa kubermangus) eraldati Vana-Roosast 1795. ja 1811. a. vahel. Ta tekkis Mõniste karjamõisana ja sai rüütlimõisaks 1817.a. Vastse-Roosa karjamõis asus aga praeguses Hindsikos. Vastse-Roosa vald moodustati 1866. aastal. 1871-74 oli valla koosseisus ka Väike-Laitsna (Uue-Laitsna), mis 1887. esineb eraldi vallana (täpne eraldumise aasta ei ole teada.) 1922. aasta andmetel oli valla suurus 28,1 km². 1926. eraldati Kalekauri ja Tseamäe külad Vastse-Roosa vallast ja need liideti Krabi  vallaga. 01.08.1933. vald reorganiseeriti – Vastse-Roosa vald kadus, see jaotati Krabi (Tsiamäe ja Kalekauri küla 8 talu. 37 elanikku) ja Vana-Roosa valdade vahel (ülejäänud 80 talu ja 431 elanikku.). 1939. a. liideti aga Varstu vallaga ja oli selle koosseisus kuni 1945-da aastani. 1945. aastal moodustati Mõniste valla praegusel territooriumil kolm küla töörahva saadikute täitevkomiteed – Mõniste, Vastse-Roosa ja Saru ning 1954. aastal liideti need üheks Mõniste Külanõukoguks. 1977. aastast kuuluvad Vastse-Roosa piiresse ka Borodino (Porudina), Perajärve (Peräjärve) ja Suuretamme küla (Suurõ-tammõ). Taasiseseisvumise ajal 1992 sai Mõniste külanõukogust Mõniste vald. 2017 liideti Mõniste vald Rõuge vallaga.

Vastse-Roosa elanike arv:

Aasta  Elanikke
1922 405
1925 270 (W.T. artiklis. 03.03.1925)
1929 542 (W.T artiklis 12.10.1929)
1931 468
1976 109
1996 45
2004 38
2011 39
2017 39

Mitteametlikel andmetel (2004.a.) on Vastse-Roosas 26 majapidamist 38 elanikuga, vanim elanik on sündinud 1923 ja noorim 1993.

Vastse-Roosas asunud asutuste, hoonete jm. nimekiri:

Enne Eesti iseseisvumist.

  1. Vastse-Roosa mõis. 1811 (Eduard v. Wulf, Maximilian v. Wulf. (1902-1918)
  2. Vastse-Roosa karjamõis Hinzig, Hitsiko, Hetzig
  3. Vastse-Roosa Vallamaja, Vastse-Roosa külanõukogu
  4. Vastse-Roosa Algkool (1919-1972)
  5. Post, Sidejaoskond (1920-1960-ndateni)
  6. Vesiveski (18XX-1980-ndateni)
  7. Steini kõrts (tsaari ajal)
  8. Vastse-Roosa Vallakohus (18xx-1940)
  9. Vastse-Roosa lauavabrik, saeveski (1900-1980-ndateni)
  10. Vastse-Roosa Kalmistu
  11. Mõisa moonamaja (kuni 1918-ni) (Valgemaja, Kreml)
  12. Wastse-Roosa valla vastastikku tulekahju tasumise selts (…..1890….)

Peale Eesti iseseisvumist

  1. Piirivalve kordon (1923-1939; 1990-2009)
  2. Vastse-Roosa Rahva Raamatukogu (1925-1970-ndeni)
  3. Küla poed: Kütt, kauplus Vaidva, Metsavenna pood.
  4. Politsei (20-40-ndatel)
  5. Talud (alates 1919)

Vanad Eestiaegsed ühingud:

  1. Vastse-Roosa Masinatarvitajate Ühisus
  2. Vastse-Roosa Raamatukogu Seltsi segakoor
  3. Kodutütred ja Naiskodukaitse
  4. Noorkotkad ja Kaitseliitlased
  5. Vastse-Roosa Raamatukogu Selts
  6. Vastse-Roosa Piirimaade Selts
  7. Vastse-Roosa Turbaühing
  8. Vastse-Roosa Piimaühing
  9. Vastse-Roosa ÜENÜ (Ülemaaline Eesti Noorsoo Ühendus)

Nõukogude aeg

  1. Vastse-Roosa mööbiltööstus, puutöökoda (1960-1970-ndateni)
  2. Vastse-Roosa Velskri/ämmaemanda punkt (1961-1964)
  3. Borodino kolhoos (1950-60-ndatel)
  4. Meierei (1960-80-ndatel)
  5. Kinosaal (60-ndatel)
  6. Viljakuivati (60-70-ndatel)
  7. Sepikoda (veski otsas 1960-ndatel.)

Vastse-Roosa vallas sündinud inimestest:

  1. Elmar Harju
  2. Olga Teraspõld
  3. Milly Vaher
  4. Eduard Kalekaur

Teisi Vastse-Roosas figureerinud inimesi:

  1. Raivo Liiv
  2. Theodor Pettai
  3. Tiiu Hernits
  4. Julius-Elmar Kõivumägi
  5. Kristjan Torop

Uudiseid ajakirjandusest:

Vastse-Roosast küüditatud inimesi: