Vastse-Roosa Algkooli juhata
ja
Kaitseliidu Varstu malevkonna pealik
Theodor Petai
(1890-1942)
Theodor Petai(a-ni 1935 Pettai) sündis 19.jaanuaril 1890 Võrumaal Varstus Mato-Mäe talu omaniku Kaarli Pettai ja ta naise Anna (sünd. Sepp, pärit Karula vallast Paluotsa talust) pojana. Ta abiellus 1919 Anna Veidinguga (1889-1948), Mõniste Paju kõrtsi pidaja tütrega.
Lapsed:
Artur (1921-1922), Helvi (abielus imko, sünd. 1923 Tartus), Peeter (sünd. 1925 surnuna), Maret (abielus Schultz, sünd. 1932 Tartus). Haridustee:
Varstu apostliku õigeusu Abikool 1897-1899,
Mõniste-Ritsiku apostliku õigeusu Kihelkonnakool 1899-1900,
Antsla valla Kaika apostliku õigeusu Kihelkonnakool 1900-1902.
Lõpetas Tsooru Ministeeriumikooli 1905.
Salmilaulja (köstri) eksam 1912.
Õppis edasi pedagoogilistel kursustel ja omandas algkooliõpetaja kutse 1919 ja täiendavalt Võru Õpetajate Seminari juures 1923.
Nagu ta on märkinud, jäi õppimine erinevates koolides sageli lühikeseks. Viletsa majandusliku olukorra tõttu ei suutnud Theodor Petai maksta õppemaksu ja seega oli sageli ainuke võimalus ise õppida. Õpihimulisena lõpetas ta palju erinevaid kursusi. Just ema eestvõttel õppis Theodor Petai Antsla vallas Kaika Eesti Apostliku õigeusu Kihelkonnakoolis, energilise õpetaja Ivan Nordmanni juhatusel. Siin algas Petai Riia vaimuliku seminari ettevalmistus. Et ta vanemad olid kehvad talunikud, siis ei jõudnud nad maksta seminari õppemaksu suurusega 30 rubla, mille pärast Theodor Petai pidi ka Riia vaimulikust Seminarist välja astuma. Petai kirjutas ka ise pere raskest olukorrast, märkides seda et kellel oli vallast vaese tunnistus, sellelt õppemaksu ei nõutud .
Mitmed edasiõppimise plaanid läksid vaesuse tõttu luhta (Riia Vaimulike Seminar, Valga Kaubakool). Õpetajate Seminari astumise plaanid 1905. a. jäid mässu tõttu ära. Hilisemad õpingud toimusid paralleelselt õpetajatööga.
Teenistuskäik:
Tsooru valla Kõrgepalu apostliku õigeusu Abikooli õpetaja 1909-1911,
Maalupi apostliku õigeusu Kooli õpetaja-köster (Lätis) 1911,
Mõniste-Ritsiku apostliku õigeusu Kihelkonnakooli õpetaja-köster 1911-1919,
Varstu Miku Algkooli õpetaja 1919-1920,
Vastse-Roosa Algkooli juhataja 1920-1941, kus õpetajaks ka ta abikaasa Anna Petai.
Põhitöö kõrvalt Vastse-Roosa postiagentuuri juhataja alates 04.05.1939 kuni küüditamiseni 14.06.1941.
Autasud ja tunnustused:
Eesti Lauljate Liidu tänuavaldus muusikakultuuri tõstmiseks tehtud töö eest – 1928 .
Valgeristi III klass – 1933
Noorkotkaste teenetemärk – 1934
Kinnitati vanemõpetajaks – 1935
Kotkaristi V klass – 1938
Eesti Rahva Muuseumi teeneline korrespondent – 1939
Ühiskondlik tegevus:
Kaitseliidus alates 1919, KL Varstu malevkonna pealik 1934-1940
Organiseeris Noorkotkaste Varstu malevkonna ja oli selle vanemaks 1930-1940
Vabadussõja Ajaloo Komitee kaastööline
Eesti Kirjanduse Seltsi liige ja usaldusmees
Piirimaade Ühingu liige
Looduskaitse usaldusmees
Asutas Vana-Roosa Rahva Haridusühingu 1919, Vastse-Roosa raamatukogu 1921, kohaliku kiriku- ja ilmaliku laulukoori 1919. Koor osales VIII ja IX üldlaulupeol Tallinnas. Juhatas Noorkotkaste orkestrit ja näiteringi.
Oli tegevliige Vabatahtlikus Tuletõrjeühingus, Majandusühisuses, Varstu Ühispangas jne.
Huvialad:
laul ja muusika.
(Vastustest teose Eesti avalikud tegelased 1. ja 2. trüki ankeetidele 1929, 1939. Eesti Kirjandusmuuseum: fond 193, M 107:29; fond 235, M 35:63.)
Vabadussõjast ja punaste terrorist meenutab Theodor Petai: “Palka ei maksnud meile enamlaste võimud ega ka saksa okupatsiooni võimukandjad, tuues süüks: esimene – “kiriku kool” ja teine “vene usu kool”. 6. veebruaril 1919. a. ootamata piirati enamlaste sõjaväelaste poolt [Mõniste-Ritsiku] koolimaja ja vangistati mind ühes preester Koloniga, õpetaja Jakob Antonil õnnestus põgeneda, ning pantvangidena viidi meid Lätimaale Marienburgi (Aluksne) vanglasse. Punaste tribunaali kohus mõistis mind surma 20. veebruaril, kuna Soome Põhja Poegade rügement 20. veebruaril vastu 21. veebr. öösel päästis meid kõiki eestlasi vanglast. (Hõimuvendade abi tuli tõesti viimsel hetkel – surmamõistetud olid juba jõudnud endale haua valmis kaevata! – U.S.) Vanglast vabanedes ei saanud Ritsikule kauaks jääda, sest punaväelaste front tuli tagasi, nii jäi Varstu valla osa, vasakpoolne Mustjõgi, punaväelaste sõjaväe liiniks ja mul tuli põgenikuna kolada Eesti vägedega-kaitseliitlastega Antsla, Karula ja Kaagvere valdades kuni 29. maini 1919. a., kui vabanes punaväelastest jäädavalt kogu Eesti. Oma vanaisa elukäigu üle juureldes paneb mind lausa jahmatama, kuivõrd suur oli ühe tollase Eesti õpetaja-algkoolijuhataja ühiskondlike ülesannete hulk. Lisaks koolitöö. Vastse-Roosa algkool oli Eesti kõige lõunapoolsem kool (suleti 1972). 1936. aastal püstitati moodne koolihoone (teine samasugune ehitati Vormsi saarele). Iseseisvusaegsed kooliõpetajad tegid suurema osa tööst tasuta. Iseloomulik ongi Th. Petai vastus Õpetajate Koja ankeedile, mis mõnede muude kooli dokumentidega on Riigiarhiivi jõudnud: “Kõige selle eest saadav tasu – mitte sugugi.” 14. juuni 1941. Kell on 6 hommikul. Theodorit, Annat, 18-aastast Helvit ja 9-aastast Maretit tullakse koolimajast ära viima. Et perekonnapea on parajasti Võrus kursustel, tuleb pakkida ja pikale teekonnale asuda naisperel. Kui Theodor tagasiteel Varstusse saabub, räägivad kohalikud talle juhtunust ja soovitavad metsa põgeneda. Ent vabas ühiskonnas elama harjunud ja endal mingit süüd mitteteadval inimesel on raske niisugust olukorda kainelt hinnata. Endastmõistetavalt tahab ta perekonna juurde. Peagi saavadki küüditajad Antsla jaamas rahvavaenlaste nimekirja täiendada. Algul sõidetakse kõrvalvagunites. Hommikul vaatavad Helvile ja Maretile läbi trellide vastu juba võõrad näod… Sosva vangilaager Uuralis. Teist korda Th. Petai nõukogude “karmi, aga õiglase” kohtusüsteemi eest enam ei pääsenud. NSV Liidu NKVD juures asuva Erinõupidamise otsus – surmanuhtlus – viidi 20. aprillil 1942 täide. Vanaisa, keda poisipõlves aastaid koju ootasin, kehastab mulle eesti maaharitlase visa hariduspüüdu, aatelisust, töökust, ausust ning võõrvõimule allumatust. Oma põlvkonda aga nimetaksin vanaisatute põlvkonnaks.
(Artiklist: Uno Schultz. Maa sool. 50 aastat Theodor Petai surmast. Võru Teataja, 16.04.1992)
Elu : Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja, 25 mai 1927
Emadepäew Wastse-Roosas Wastse-Roosa on üks mahajäänumaist nurgast Võrumaal. Vallas ei ole isegi ühtki keskkooliõpilast. Ent wiimasel ajal on tulnud nähtawale mõndagi elamust waimlisel alal, iseäranis noorte seas, kui kohalikuks õpetajaks sai hra Pettai, kes isamaaliku Vaimustusega seltskonda õhutama hakkas. Teme energilise töö järele on loodud raamatukogu. Kahjuks on raamatuist põud. Emadepäewal nägin, kuidas noormehed teine teise wõidu tahawad lugeda saada „Tõde ja õigust”, mille järel otse sabas seisawad. Hr. Pedaja juhatusel töötab laulukoor, mille wõimist samal emadepäewal igaüks häämeelega näha wõis. Ning samal päewal wõis näha, kuidas noori kaswatatakse näitekunsti tundma, deklamatsiooni jne. Hra Pettai esines päewakohase kõnega ema tähtsusest kaswatusalal, ja karskusest, mida elawalt kuulati. P. V-e.
Postimees (1886-1944), nr. 231, 3 oktoober 1933
Lõuna-Eesti, 28 oktoober 1933
Wõru Teataja, 31 oktoober 1933
Päewaleht, nr. 53, 22 veebruar 1939
ERM-le kaks uut teenelist korrespondenti
Eesti Rahva Muuseum on otsustanud nimetada kaiks alatist korrespondenti teenel isteks korrespondentideks ja nimelt Vastse-Roosa algkooli juhataja Theodor Pettai ja kooliõpetaja-põllumehe Julius Reep ä r g i Haljalast, Mõlemad korrespondendid on teinud pidevalt, alates alatiste korrespondentide võrgu loomise ajast, 1931, a., kuni tänaseni tähelepanuväärset kaastööd ning on teeninud täielise tunnustuse. Värsketele teenelistele korrespondentidele saadetakse ERM-i poolt vastavad diplomid ning väikese kingitusena ERM-i viimane Aastaraamat.
Postimees (1886-1944), nr. 17, 19 jaanuar 1940
Tänaseid sünnipäewi
Theodor Pettäi 50-aastane Täna pühitseb oma 50 a. sünnipäeva Võrumaa] Varstu vallas Vastse-Roosa algkooli juhataja ja seltside tegelane Theodor Pettäi. T. P. sündis 19. j aan . iggo. aastal Võrumaal. Varstu vallas (end. Vana-Roosa v.) taluperemehe pojana. Juubilar on tuntud kauaaegse juhtiva haridus- ja seltside tegelasena, kusjuures tal erilised teened on kaitseliidu Varstu malevkonna pealikuna ja noorte organiseerijana ning juhina. Juubilaril on seljataga 31 aastat tööd koolipõllul.
Lõuna-Eesti, 19 jaanuar 1940
Elutõde nr 6, jaanuar 1940
Talle avati mälestustahvel Vastse-Roosa endise algkooli seinal 1999. aastal
Anna ja Theodor Petai kenotaaf asub perekonna hauaplatsil Ritsiku kalmistul Varstus (skulptor Robert Rannast).
17. septembril 2016 avati Mõniste-Ritsiku Ristija Johannese kiriku juures pidulikult mälestuskivi eesti soost pühakutele Theodor Petaile ja Anna Petaile. Mälestuskivi pühitses metropoliit Stefanus koos ülempreestrite Andreas Põllu ja Aleksander Sarapiku ning preester Justinus Kivilooga. Mälestuskivi avamisel osalesid Kaitseliidu Võru maleva auvahtkond, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred.
