Vastse-Roosa mõis – Wastse-Roosa Teataja

Eesti keeles: Vastse-Roosa
Saksa keeles: Neu-Rosen
Läti keeles: Jaunroze, Jaun-Roze
Vene keeles: Ново-Розен, Ней-Розенъ

Vastse-Roosa kohal olid Rootsi ajal Mõniste mõisa Kerro talud (1798 küla ja veski Kerromets. Vana nimi on tänapäevani säilinud metsanimena Kreolasõ mõts ehk Kreolaan). XVIII saj tehti nende asemele Mõniste mõisa *Kadrina karjamõis (Catharinenhof, läti vanas kirjaviisis Katrinasmoise). Kadrina nime on maakeeles tuntud veel XIX saj algul, kuid hiljem see kadus käibelt. Uue mõisa talumaad saadi Vana-Roosa mõisast, mille valdus ulatus Rootsi ajal ja hiljemgi praegusele Lätimaale, kuni Dauškāni taludeni Hopa (Ape) linna külje all. Juba siis kuulusid Vana-Roosa eestlased Rõuge ja lätlased Opukalna (Apekalnsi) khk alla. Vastse-Roosale eraldati kõige lõunapoolsem osa nendest taludest Tsiamäelt Dauškānini. Suurem osa uue mõisa rahvast sattus olema lätikeelne, kuid mõis ise oli rajatud põlisele Mõniste mõisa ja Hargla khk alale. 1811. aastal rajas Koskull Mõniste mõisa Lätimaaga piirnevale alale, rootsiaegse Kerro Matsi talu kohale karjamõisa, millega liideti Hintsike karjamõis ja 8. läti talu Vana Roosalt. Nimeks sai karjamõis Catharinenhof (hiljem Vastse-Roosa – Neu Rosen). Mõisa peahoone on registriandmete järgi ehitatud 1802.a. 1813. aastal müüs Theodor von Koskull karjamõisa parun Otto Sigimund Ungernile, kes selle poole kallimalt 1817. aastal, edasi müüs parun Carl Eduard von Wolffile. 1819. aastast sai mõisa omanikuks tema lesk Catharina . 1844. aastal müüdi mõis Otto von Huhnile ja 1853. aastal a ostis J. von Wolff mõisa oksjonilt tagasi. 1872. aastal omandas pärandina Vastse-Roosa ja Väike-Laitsene mõisad kindralmajor parun Carl Heinrich von Wolf, 1898. a omandas Vastse-Roosa ja Väike-Laitsna mõisa paruness Louise von Wolff, kes müüs need 1902. a Eduard von Wulffile. Viimane võõrandamiseelne omanik oli tema vend Herman Maximilian von Wulff.

Mõisa maade kaart 1867

Mõisa maade kaart 1872

Kronoloogia.

1813.a. müüs Theodor von Kosküll valdused maha enampakkumise teel Otto Siegismund Christian parun Ungern-le.
1817.a. müüs Otto von Ungern-Sterberg selle Carl Eduard von Wolffile (kinnistati 1821. a).
1821.a. hakkas mõis kandma uut nime Neu-Rosenhof.
1840.a. läks mõis parun Joseph von Wolffile.
1844.a. müüs Joseph von Wolff mõisa Otto von Huhnile.
1853.a. ostis Joseph von Wolff mõisa oksjonilt tagasi.
1866.a. moodustati Vastse-Roosa vald.
1898.a. omandas Vastse-Roosa ja Väike-Laitsna mõisa paruness Louise von Wolff.
1902.a. müüs Louise von Wolff mõisa Oskar-Eduard von Wulffile.
1918.a. oli Viimane mõisa omanik Eduard Wulffi vend Herman Maximilian von Wulff.
1919.a. võõrandas mõisa Eesti Vabariik.
1919.a. asus mõisa peahoonesse kohalik algkool, mis kolis sinna Dauškanist.
1935.a. kolis algkool mõisahoonest välja.
1938.a. lammutati mõisa peahoone.

Лифляндские губернские ведомости = Livländische Gouvernements-Zeitung, nr. 15, 21 veebruar 1853

Proklamata.

Demnach das Zivlandischx Hofgsricht tn dem bei demselben anhängigen SpeeialsCWZ curse, das dem Olw von Huhn gshörige @ut Neu-Rosen mit Klein-Laitzen nach nunmehrigem Ablaufe des ComursprselamS verfügt hat, das vorerwähnte, im Dorpat»Werrofchen Kreise NNd Harjelfchen Kirchsviele belegene Gut Reu-Rosen mit Klein-Laitzen, samml AppZrtinenriey und’Znventarium, zur Ermittelung eiKeS durch das künftige ClaffificationS-Urchei! unter die gemcidelcn Creditoren Zu distribuirenden festen Massenbestandes, in dreien Torgen am 16., 17. und 18. Marz d. I. und, falls in gesetzlicher Ordnung darauf angetragen würde, im nachfolgenden Peretorge am 19. d. I. allhier bei dem Livländischen Hofgerichte unter den nachstehenden Bedingungen Zum öffentlichen Meistbot zu stellen:

1) daß das Gut fümmt Appertinentien und Invenrarium ungerrennc verkauft und der Meistbot auf selbiges in russischer Reichsmünze verlautbarc werde; 2) daß der Käufer die gegenwärtigen, gleichwie die etwa erst künftig auferlegt werdenden Kronsabgaben und sonstigen Kosten des Kaufs aus seinen eigenen Mineln allein und ohne dafür irgend eine Abrechnung vom Meistbotsichilimge verlangen zu dürfen, krage; 3) daß der Käufer das Gut sammr Apperrinem tien und Jnventarium in dem zur Zeit des Ausbots stattfindenden Zustande zu empfan» gen und wegen ecwaniger Prä- oderßeprälensionen von der Zeit Der Subhastarion bis zur Einweisung sich mit dem bisherigen InHaber des Gutes sammr Appertinentien und Jnventarium gänzlich für seine eigene Gefahr und Rechnung auöeinanderzuseßen habe, ohne dafür einige Evictil)ns«Leistung von der Concursmasse. oder einige Abrechnung vom Meistbolsschillinge verlangen zu dürfen, und daß Meistbicter nicht berechtigt sen, Nach» Forschungcn aus der frühern Zeit der Verwaltung des Gutes und Inventari! bis zur Zeit der Subhastarion zu machen; 4) daß der Meistborsschilling für das Gut sammr Appertinentien und Jnventarium. mir . Ausnahme der darauf vom Meistbieter Zu übernehmenden.’Pfandbriefs,Schuld des genannten Gutes. tmjWbar Pnh zur Bermeldung des abermaligen Verkaufs, für Gefahr Mh Rechnung des, etwa zHlupgHsaziyigen Deiftbie’ters binnen 6 Wochen vom Tage des ZüWageS ay gerechnet, die der Kronskasse Hebützxenden Abgaben vom Kauf über sofort hei diesfm Hofgerichte baar eingezahlt werdLy. wonächst erst und zwar für alleinige Dsten und- Rechnung des Meistbietfrs die Einweisung des Gekauften geschehen soll; 5) daß der Zuschlag im leßren Torge, oder falls darauf angelragen wurde, im nachfolgenden Peretorge ercheilt werden soll; —- slsMird solches hierdurch bekannr gemacht, damit geseßtich zulässige Kaufliebhaberin den obbenaWeenWrg term in e n z u ge w ö h n l ich erS essi o n sz fit h ierselbst bei dem Livl. Hofgerichle sich einfinden und Bm und Ueberbot ver!aurbaren_mögen. .

Gegeben im Liv!. Hofgericht auf dem Schlosse p Äiga, den 3. Februar 1853.

Лифляндские губернские ведомости = Livländische Gouvernements-Zeitung, nr. 75, 8 juuli 1860

Aus dem Gute Neu-Rosen im Harjelschen Kirchspiel, Werroschen Kreises, ist eine Hoslage von 270 Losstellen Feldareal nebst entsprechendem Heuschlag, von George 1861 ab. in Pacht zu vergeben. Nähere Auskünfte ertheilt die Nm-Rosensche Guts-Verwaltung.

Лифляндские губернские ведомости = Livländische Gouvernements-Zeitung, nr. 77, 13 juuli 1860

Auf dem Gute Neu-Rosen im Harjelschen Kirchspiel, Werroschen Kreises, ist eine Hoflage von 270 Lofstellen Feldareal nebst entsprechendem Heuschlag, von George 1861 ab, in Pacht zu vergeben. Na–here Auskünfte echeilt die Neu-Rosensche Guts-Verwaltung.

Лифляндские губернские ведомости = Livländische Gouvernements-Zeitung, nr. 78, 12 juuli 1867

Von der Gemeinde-Verwaltung des privaten Gutes Neu-Rosen im Livländischen Gouvernement ist bei dem Rigaschen Vogtei-Gericht darauf angetragen worden, zur Mortificatio« zweier auf den Namen der Neu-Rosenscheu Gemeinde unterm 2. Juli 1859 sub Nr. 2289 und 2290 über je 100 Rbl. S. von der Rigaschen Sparcasse ausgestellten Zinseszinöscheitte ein Proelam ergehen zu lassen. Solchem-

nach werden Me und Jede, welche an diese obbezeichneten beiden Zinseszinsscheine einen rechtlichen Anspruch zu haben vermeinen, mittelst dieses Proelams hiemit aufgefordert, sich mit ihren desfallsigen Ansprüchen im Laufe von sechs Monaten a dato, spätestens also bis zum 14. Deeember 1867 bei diesem Vogtei-Gericht entweder in Person oder durch einen gehörig legitimirten Bevollmächtigten zu melden und anzugeben, bei der Verwarnung, daß nach Ablauf dieser Präklusivfrist die obgedachten beiden Zinseszinsscheine für mortifieirt erklärt werden sollen. Riga-Rathhaus, Vogtei-Gericht den 14. Juni 1867.

Лифляндские губернские ведомости = Livländische Gouvernements-Zeitung, nr. 42, 15 aprill 1870

Nachsteheade örtliche Legitimationen sind von den Eigenthiimern als verloren aufgegeben und werden daher die etwaigen Finder derselben hiedurch von der LivländischenG-onveruements-Verwaltung beauftragt, die Legitimationen ungesäumt bei dein Rigascheu Passböreau abzuliefern. &a 8 8.-B. der zum Gute Neu-Rosen verzeichneten Marie Lohde d. d. 19. Nov. 1869 Nr. 14,419, gilt ig bis zum 1. Sept. 1870.

Лифляндские губернские ведомости = Livländische Gouvernements-Zeitung, nr. 99, 31 august 1870

Auf Befiehl Seiner Kaiserlichen Majestät des Selbstherrschers aller Neuffen ic. fügt das Dorpätfche Kreisgericht hiermit zu wissen, demnach der Herr Richard Baron Wolff, als Bevollmächtigter des Herrn Joseph Baron Wolff, Erbbesitzers des im Dorpat-Werroschen Kreise und Harnischen Kirchspiele belegenen Gutes Neu Rosen hierselbst darum nachgesucht hat, eine Publieation in gesetzlicher Art darüber zu erlassen, daß nachstehend aufgeführte, zum Gehorchslande des obengenannten Gutes gehörige Grundstücke dergestalt mittelst bei diesem Kreisgerichte beigebrachter Kaufcontracte übertragen worden sind, daß die hier aufgeführten Grundstücke als von allen auf dem Gute Neu-Rosen ruhenden Hypotheken und Forderungen freies und unabhängiges Eigentham für sie und ihre Erben und Erb- wie Rechtsnehmer anhören sollen, als hat das Dorpatsche Kreisgericht solchem Gesuche willfahrend, kraft dieses Proelams Alle und Jede, mit Ausnahme der adligen Güter-Credit-Sneietät, sowie der etwaigen hypothekarischen Gläubiger, welche auf das Gut Neu-Rosen ingrosstrte Forderungen haben, deren Rechte und Ansprüche unalterirt bleiben, welche auS irgend einem Rechtsgrunde Ansprüche, Forderungen und Einwendungen gegen die geschlossene Veräußerung und EigenthumsÜbertragung untenstehender Grundstücke mit allen Appertinentien formiren zu können vermeinen, auffordern wollen, sich innerhalb sechs Monate а dato dieses Proelams, d. i. spätestens bis zum 10. Februar 1871 bei diesem Kreisgerichte mit solchen vermeint« lichen Forderungen, Ansprüchen und Einwendungen gehörig anzugeben, selbige zu doeumentiren und auszuführen, widrigenfalls richterlich angenommen sein wird, daß alle Diejenigen, welche sich während des Proelams nicht gemeldet, stillschweigend und ohne allen Vorbehalt darin gewilligt haben, daß solche Grundstücke sammt Gebäuden und allen Appertinentien den Käufern und eigentümlich adjudicirt werden sollen, und zwar:. DaS Grundstück Wihtum Pawul und Wihtum Thom, groß 27 Thlr. 86 Gr., auf die beiden Bauern Jahn und Gust Wihtum für den Preis von 3400 Rbl. S. Nr. 800. 3 Dorpat, Kreisgericht am 10. August 1870.

Лифляндские губернские ведомости = Livländische Gouvernements-Zeitung, nr. 98, 30 august 1871

Bekanntmachungen.

Aus dem Gute Neu-Rosen (Kirchspiel Harjel) stehen 2 junge Angler RaeebMesz und derartige Kälber zum Verkauf auch sind daselbst jederzeit trockene Bretter u. Schindel zu haben.

Daselbst wird ein Müller gesucht, der auf eigne Kosten eine Wolltocke anlegen kann und die 3-gäng. Mahl- u. die Sägemühle mit in Pacht nimmt. Neu-Rosen, 15. August 1871.

Лифляндские губернские ведомости = Livländische Gouvernements-Zeitung, nr. 31, 15 märts 1872

Selbstmord. Am 7. Februar im Werroschen Kreise unter dem Gute Neu-Rosen erhängte sich aus Lebensüberdruß in Folge von Kränklichkeit der dasige Bauer Jahn Darsing.

Лифляндские губернские ведомости = Livländische Gouvernements-Zeitung, nr. 44, 23 aprill 1875

Auf dem Gute Neu-Rosen werden Knochen gekauft und gegen gedämpftes Knochenmehl umgetauscht, sowie Ziegelmehl aus Bestellung geliefert. Daselbst werden Bretter und Planken aller Dimenstonen, Schindel und Pergelschindel verkauft.

Лифляндские губернские ведомости = Livländische Gouvernements-Zeitung, nr. 144, 15 detsember 1875

Wenn der früher unter Neu-Rosen domicilirt habende Gerber Rudolph Siegert im Jahre 1872 diese Gemeinde heimlich und mit Zurücklassung einiger Effecten und Schulden verlassen und dessen gegenwärtiges Domicil unbekannt ist, als werden sämmtliche Polizei-Autoritäten desmittelft ersucht, den qu. Siegert im Betresfungsfalle anweisen zu wollen, sich binnen 2 Monaten a dato, d. t. bis zum 1. Februar 1876 zur Empfangnahme der Effecten und Bezahlung der Schulden, bei diesem Gemeindegericht einzufinden, widrigenfalls nach Ablauf dieser Frist nach den Gesetzen verfahren werden wird. Nr. 186. 1 Neu-Rosen Gemeindegericht, den 1. Decembr 1875.

Лифляндские губернские ведомости = Livländische Gouvernements-Zeitung, nr. 63, 6 juuni 1877

Auf dem Gute Neu-Rosen stehen zum Verkauf: 10 ostifisische Milchkühe und Angler Bullen.

Table of Contents

Tallinna Uudised, 24 jaanuar 1912

Rentnikkude ülesütlemine. Mõniste ja Wastse-Roosa mõisa omanik von Wulff on oma mõisamaade rentnikkudele teada andnud, et tuleval aastal need oma kohtadelt peawad lahkuma. Mõisadel on nõu rendimaade peale metsa küsida. kurwalt waatavad rentnikud ringi, sest tulewikus ei näe bad midagi head ees olewat.

Sakala (1878-1940), nr. 14, 20 veebruar 1912

Kiri 7.dets.1917.a. Vastse-Roosa maatameeste nõukogult Võru Tööliste Soldatite ja Talupoegade Saadikute Nõukogule

Uus Postimees, 29 detsember 1917

Dorpater Zeitung, 20 mai 1920

Baltische Manil. Zur Walk-Krage berichtet ETA. unter dem 18. Mai: Die Subkommisstonen der Ärenzkommission für den Osten haben i« allen strittigen Punkten (mit Ausnahme der Frage über die Gemeinde Neu-Rosen) sich geeinigt. Die Sitzungen finden gegenwärtig in der Stadt selbst statt. — Die SchiedSgericht»Subkommissionen sind mit ihren Arbeiten in den Hauptzügen fertig. Eol. Robinson trat gestern mit feinem Vorschlag einer Teilung W a l k s hervor. Diese Frage konnten unsre Vertreter jedoch nicht näher prüfen, da die Glieder der Snbkommissionen dazu nicht ermächtigt find. Außerdem sind wir im Prinzip gegen eine Teilung der Stadt. Lol. TallentS wird zu heute abend aus Riga zurückerwartet.

Planeeriti ja asundati 1920. Härrastemaja – ühekordne ärklitubadega vana puuehitis. 1919.a. sügisel asus sinna kohalik algkool. Tänaseks on peahoone hävinud.

1920-ndatel kui kool oli mõisahoonesse kolinud.

Vastse-Roosa ja Väike-Laitsna vakutalude ostu andmed on Tartu-Võru Rahukogu kinnistusjaoskonna registrisse koos sisse kantud, mille tõttu neid võimalik pole olnud eraldada järgnevas talude ostuaega näitavas tabeliski, milles leiduvad kõik ka riigipiiri ajamisel Lätile jäänud talud.

Ostuaastad	1867	1870	1886	1888	1889	1892
Talude arv	2	1	12	8	5	3

1893	1998	1902	1903	1905	1908	1913
7	2	7	5	4	1	2

Mõisatele tegi lõpu Eesti Vabariigi Asutava Kogu poolt 10. oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus, milles deklareeriti suurmaavalduste kaotamist. Sellega raiuti läbi mõisate majanduslikud juured; päriselt vajusid nad “uppunud Atlantiseks” aga alles Teise Maailmasõja puhkedes, mil Eesti sattumine Nõukogude mõjutsooni sundis viimaseidki baltisakslasi siit lahkuma.

August Kond (Hr. Kond oli kauaaegne Vastse-Rosa valitseja ja varem ka metsaülem, nimelt 1902. aastast pääle.) 60 a. vana, Suure Tamme talu Mõniste vallas

Ajaloolised isikud: Eduard von Wulfil oli omanduseks Taheva, Saru ja Mõniste mõisad. Tal oli kolm poega ja 2 tütart. Poeg Eduardile sai Saru ja Mõniste mõisad, poeg Maksimilianile Taheva mõisa ja poeg Arturile, ühes kahe õega, ostis mõisa Lätimaale. Pärast oma isa surma 1900. a. ostis Eduard von Wulf ka Vastse-Roosa mõisa tema kauaaegselt omanikult kindral Otto parun Wolfilt, kelle sugukonna käes ta oli olnud kaua. tulin Vastse-Roosa mõisa 1902. a., siis oli eestlsi mõisas ainult kärner Adu, taludes peremehi 3-4, samuti ka 3-4 mõisarentnikke ning mõni üksik eestlane ka karjamõisas – Borodinos ja Hendrikus, muidu olid kõik lätlased.

Asutamisküsimus: Hakkasin vähehaaval eestlasi siia koloniseerima, sest seda teha oli väga soodne, kuna moonakaiks ja muiks töölisteks võtsin ainult eestlasi, kuid seda muidugi nii, et lätlased tähele ei pannud, samuti ka von Wulf ise. Aegamööda muutus kogu mõisa teenijaskond eestasteks ning ostsid veel siia mitmed eestlased ka talud, tolkorral ei osanud aimatagi, milleks oli kasulik see kolonisatsioon. Eesti-Läti piirijoone ajamisel jäi siia s. o. Vastse-Roosa valla ossa üle 400 eestlase, kuna umbes 75 eestlast jäi veel Lätimaale ja 75 lätlast eestisse.

Algul taheti küll kogu Vastse-Roosa vald ajada Lätile, kuid mina ja kooliõpetaja Theodor Pettai valmistasime vastavad andmed ja näitasime statistiliselt, et puhteestlastest koosnevat mõisat on ülekohus ajada Lätile. Viimaks kogusime ka veel allkirjad Eesti alla soovijailt. Mu puht rahvusline mote: töötada eestlaste keskel, oli Eestile päästnud poole valda. Ei sallinud lätlasi, sest nad olid jonnakad, tigedad ja eestlasi äärmiselt vihkavad.

1905. aasta: rahvas oli n.n. “mustsõjast” hirmunud, arvates, et ta kuskilt Lätimaa poolt tuleb. Lätlane üliõpilane Simpson pidas vallamajas sütitava kõne vabaduslisest liikumisest, mis rahva ajas veel enam ärevile. Vallavalitsus vallandati ja valiti asemele uus n.n. kohus, mis koosnes neljast liikmest: üks naine, Marie Sprenk, Vastse-Roosa valitseja proua ning kolm meest, 2 neist peremehed, kuna üks tööline. Valla sekretäriks jäi endine – Karl Gangnus (lätlane). Rahvas hakkas liikuma kuulujutt, et soovib minna herra juure, kes elas Mõnistes, et paluda sellelt sõjariistu “mustsõja” vastu. Pidasin seda minekut hädaohtlikuks, sõitsin Mõnistesse ja rääkisin von Wulfile olukorra ära ning palusin teda parem tulla ise Vastse-Roosasse. Ta oli nõus ja andis mulle käsud rahva kokkukutsumiseks. Teiseks päevaks oli mõisa kogunud umbes 200-300 inimest, kelledele von Wulf pidas mõisa rõdult väikese kõne, kus ütles, et temal pole püsse pääle kahe, mida vajab ka enese varanduse kaitseks. Rahvas palus siis raha püsside ostmiseks, kuid von Wulf ütles, et temal seda praegu pole – olla pangas ja andis siis teki, milles kirjutas, et ta kingib 200 rbl. püsside ostmiseks, kui politsei seda lubab (see oli temast kaval nõu pääsemiseks, sest ta oli kindle, et rahvas toda summat pangast kätte ei saa, kuna politsei ei annud tolkorral üldse luba püsside ostmiseks). Samuti luiskas ta, et “mustsõda” tõesti tuleb ja lõikavat naistel rinnad ära ning tapvat lapsed, kuid sellest võivat hoiduda, kui rahvas kinni paneb omad “koerad” (viimane tähendab mässuliste – revolutsiooniliste kalduvustega inimesi). Veel sama päeva õhtul sõitis von Wulf ära, ei tea kuhu, kuid samal ööl põletati mõisas maha ka kaks heinaküüni, millepõletajaid avalikuks ei tulnud.

Hopas oli lastud mitmed paugud ka säält läbisõitvaile valitsejaile, pastoreile ja metsaülemaile, kes põgenid Lätimaalt. Laskjad lastud hiljem karistussalga poolt maha. Oli sügisene aeg. Sain ühel päeval käsu ülem metsade ülemalt von Wardenburgilt, sõita kiires korras Valka. Sääl päriti minult kuidas seisukord kodus olevat ja seda teada saanud, rääkisin asjaolu hästi pääliskaudselt, ütles ta, et kohale sõitvat järgmisel päeval ka karistussalk. Kihutasin öösel koju ja läksin otsekohe vallamajja. Olime kirjutajaga rahva ärevuse tõusu ajal võtnud seintelt keisri pildid ja arhiivist ka tähtsamad raamatud ning peitnud need kastidega valla magasiaida põranda alla. Nüüd tõime nood säält välja, asetasime pildid seintele tagasi ja seadsime arhiivi korda. Rahvakoosolekuil vastuvõetud otsused olid kirjutatud uutesse protokolli raamatutesse – nood hävitasime ära ning teatasime ka karistussalga tulekust n.n. “kohtule”, kes pidi tolsamal päeval pidama oma esimest istungit. Selle tõttu jäeti istung ära ja karistussalga kohale ilmumisel leiti nii vallamajast kirjutaja töötamas, kuna kantselei oli nõuetavas korras. Kohapääl mingisuguseid kaebusi ei olnud ja sellepärast ei olnud ka karistusi; kuigi oli väiksemaid vargusi mõisa varandusest ja ka käremeelseid koosolekuid, siiski vaigistati need surnuks. Hiljem hakkas rahvas veel ise ka kaebama teineteise pääle varguste suhtes, kuid von Wulf vabandas, et tema midagi ei tea, kuna teda polnud kodus ja ütles, et kui keegi on midagi teinud, küll siis kohus karistab. Seda viimast ei sündinud – ei kaevatud. (See hr. Kondi seletus on üldine ülevaade 1905. aasta sündmustest, nagu neid kohal oli võimalik selgitada. Vanemaid teateid ei ole, sest elanikud praegused on valda sisse rännanud. Need teated on küll maksvad Vastse-Roosa valla kohta, kuid ka Mõniste suhtes on jäänud need pea samadeks, sest ka sääl pole olnud karistusi, kuna protokollid olnud rahvakoosolekuist hävitati ennem ja sellekohaseid erikaebusi ei olnud.)

Wõru Teataja, 29 jaanuar 1921

Postimees (1886-1944), nr. 66, 23 märts 1921

Maareformi määruste põhjal antakse riigimaade ülema korraldusel allpool järgnewad Wõru maakonnas olewad ärilaadilised õunapuuaiad ja riigi weed kinnisel enampakkumisel rendile 2. aprillil1921. a.:

Wastse-Roosa mõisa õunapuuaed, rendi alamäär 370 rukki kilogr. hind s.o. 3700 mrk.

Waba Maa, nr. 135, 14 juuni 1925

Järva Teataja (1926-1944), nr. 92, 12 august 1938
Lääne Elu : Läänemaa häälekandja, 12 august 1938

Tööline murdis selgroo. Wastse-Roosa end. mõisa härrastemaja lammutustöödel sai raskesti wigastada tööline Peeter Pehlak, 67 a. wana, kes müürilt kukkudes murdis selgroo alumise lüli.

Lisamaterjale

Leidandmed ERA.1356.2.6055
Pealkiri Vulf, Maksimiljani kaebus Põllumajandusliku komisjoni otsusele 29. ja 30. maist 1919.a. Võrumaal asunud Mõniste, Saara ja Vastse-Roosa mõisate riikliku hoolekande alla võtmise kohta
Piirdaatumid 1920

Leidandmed ERA.1356.2.5824
Pealkiri Vulf, Maksi kaebus Põllutööministeeriumi otsusele Võrumaal Mõniste ja Vastse-Roosa valla mõisate võõrandatud ristikheinapõldude eest kaebajale tasumaksmise asjus
Piirdaatumid 1923-1926

Leidandmed ERA.1356.2.5789
Pealkiri Vulf, Maksi pärija Vulf, Arthuri kaebus Riigimaade ja Metsade Valitsuse otsusele Võrumaal Vastse-Roosa mõisas saeveski võõrandamise kohta
Piirdaatumid 1929-1931

Leidandmed ERA.62.2.7534
Pealkiri Toimik Vastse-Roosa mõisa ja Hindriku karjamõisa planeerimise kohta.
Piirdaatumid 31.10.1919-26.06.1937

Leidandmed ERA.62.2.7533
Pealkiri Toimik Vastse-Roosa mõisa täiendava planeerimise kohta.
Piirdaatumid 08.04.1927-20.02.1933

Arhivaal Akte in Revisionssachen des Privatgutes Katharinenhof; vom 1821 genannt Neu-Rosen (Vastse-Roosa) EAA.567.2.582 14.05.1809-29.04.1816 50 – Tartu
Arhivaal Akte in Revisionssachen des Privatgutes Katharinenhof; vom 1821 genannt Neu-Rosen (Vastse-Roosa) EAA.567.2.583 17.11.1814-19.06.1816 46 – Tartu
Arhivaal Wackenbuch für das Gut Neu-Rosen (Vastse-Roosa) EAA.567.1.223 1817 22