Vastse-Roosa piirivalve kordon

Vastse-Roosa Piirivalve kordon

Piirivaidlused Eesti ja Läti vahel

1920. aastal tahtis Läti liita jõuga Vastse-Roosa mõisa Läti Vabariigiga, aga kuna siinkandi inimesed olid enamuses, eestlased siis nad protestisid selle vastu, et neid ei liidetakse Lätiga.

Eesti-Läti piirijoone ajamisel jäi siia s. o. Vastse-Roosa valla ossa üle 400 eestlase, kuna umbes 75 eestlast jäi veel Lätimaale ja 75 lätlast eestisse. Algul taheti küll kogu Vastse-Roosa vald ajada Lätile, kuid mina ja kooliõpetaja Theodor Pettai valmistasime vastavad andmed ja näitasime statistiliselt, et puhteestlastest koosnevat mõisat on ülekohus ajada Lätile. Viimaks kogusime ka veel allkirjad Eesti alla soovijailt. Mu puht rahvusline mõte: töötada eestlaste keskel, oli Eestile päästnud poole valda. Ei sallinud lätlasi, sest nad olid jonnakad, tigedad ja eestlasi äärmiselt vihkavad. – August Kond.

Vastse-Roosa valla elanike pöördumine piirikomisjoni poole valla riikliku kuuluvuse asjus. 9.juuli 1920

Sakala (1878-1940), nr. 81, 19 juuli 1920

Postimees 1920 – Wastse-Roosa valla protest

Meie, allpool allakirjutanud Võru Maakonna Vastse-Roosa valla elanikud, kuulda saades, et Inglise vahekohtuniku hea Tollentsi poolt otsustatud piirjoonega peaaegu kõik Wastse-Roosa wald Läti wabariigi külge liidetud saab millega ka meie eestlased p e a l e neljasaja hinge vastu meie tahtmisi arusaamata põhjustel Läti wabariigile kingitud saame. Meie, eestlsed soovime teada saada missugustel põhjustel on meid meie perekondadega ja varandusega Läti wabariigile ära kingitud, mis tõesti lubamata ja mille vastu meie kui üks valju protesti avaldame ja selle piiri ümbermuutmist järgmistel põhjustel nõuame:
Selle piirjoonega on silmas peetud vaid väikseid Läti huvisid ja mitte selle osa oma Wastse-Roosa wallast, kus eestlased elavad ja mis nüüd Läti wabariigi külge liidetud. Läti huvi ei ole muud olnud kui, saada looduse poolt ilusat Wastse-Roosa mõisat. Eestlaste huvisid mis palju rohkem põhjendatud, pole sugugi silmas peetud. Piirjoonega, mis meie poolt ette pandud , oleks kätte saadud rahvuslik ja keele piir s. o. millega saaksid peaaegu kõik lätlased ühele poole ja meie eestlased teisele poole jäetud, mis ka kõige õigem oleks olnud, millega oleks rahuldatud nii üks kui ka teine pool. Meie, nii paljude eestlaste peale pole sugugi rõhku pandud, ehk see küll kõige rohkem mõõduandev peaks olema selle maaosa ühe ehk teise riigi külge liitmises.
Et meie sellekohaselt ennemalt piirikomisjonile antud teated mitte käedokumentideks pole peetud või mingisugusetel arusaamata põhjustel arvesse ei ole võetud, siis nüüd nõuame veel niikaua, kui võimalik on, kas piirikomisjon koha pealt välja saata, et meie poolt mõistetud tõe selgusele jõuda, ehk maariba mis Läti poolt ette pandud ja Inglise esitaja poolt kinnitatud piiri ja meie poolt ette pandud rahvuslise ja keele piiri vahelisel vaieluse all oleval maaribal rahva hääletamist ette võtta, et selles maaribas elavatele elanikkudele võmalust anda nende oma arvamust avaldada.

Lõuna-Eesti, 11 jaanuar 1922

1922.a. koostatud kaart, kus punasega märgitud Vastse-Roosa mõisa osa soovitakse Lätimaale.

Postimees (1886-1944), nr. 147, 4 juuli 1922

Piirivalve kordoni asutamine

Vastse-Roosa (piirivalve ametlikes dokumentides kohtab Uue-Roosa nime all) piirivalve kordon avati 31.03.1923 aastal , mis asus kunagises mõisa kõrtsi hoones 1 toas ja mis töötas kuni 1939. aastani. Eesti ja Läti kordoni hoone vahemaa oli 1,5 km. mille vahele jäi 7 talu. Eesti piiril löödi passi, ühe ülekäiguga 2 templit ja Lätis 2 templit.  Eestist minnes “väljasõitnud” tempel, Lätisse sisenedes “sissesõitnud” tempel, Lätist väljudes “väljasõitnud” tempel, Eestisse sisenenud “sissesõitnud” tempel. Minnes kontrollis lätlane, tulles kontrollis eestlane, ühtegi asja ei tohtinud olla kaks, kui oli, võeti ära ja pidi maksma ka trahvi, mis oli küllaltki suur.

Vastse-Roosa kordoni üleajateenijate ja eraisikute koosseis 1 oktoobril 1923. a.

Auaste Ametiaste Nimi Kus raioonis Kus kordonis Mis ajast teenib
reamees valvur Gross August Valga r. Uue-Roosa k. 12 veebruar. 1923. a.
reamees valvur Meejärv Oskar Valga r. Uue-Roosa k. 9 veebruar. 1923. a.
reamees valvur Reinhold Karl Valga r. Uue-Roosa k. 12 veebruar. 1923. a.
reamees valvur Tamming Voldemar Valga r. Uue-Roosa k. 10 veebruar. 1923. a.

1. Uue-Roosa kordon – asus riigimajas, eraldatud ruumis 1 tuba, läbilaskepunkt sealsamas, ülem Noor-ohvitser noor-leitnant Benno Schmidt, telefonid 2 kelladega ja 1 fooniline, ühenduses Mäe-Murati kordoniga, ajutise tsinkimata traadist kaabliga, pikkusega 41, 897 km. kaitstava piiripikkus 38 km.

14.september.1923. a.

Kordon asub samanimelises mõisas. Kordoni tarvitada on mõisamoonemajas teisel korral avar tuba. Selle kordonis asub ka raiooni noorem ohvitser noorem-leitnant Schmidt ja selle tõttu on kord ja valve väga korralik, aga pika ja jonksulise piirijoone ning rahvarikka maakoha tõttu väga raske. On läbilaske punkt ja kordon täidab tollivalitsuse ülesandeid, mis mitte kõige paremini valve peale ei mõju.

Revideerimisel ei ole väärnähtusi leidnud. Kordoni valvepiirkond algab Tamberse talu juures ja lõpeb ida pool Visla järve ääres.

29. septembril 1923. a.

Üle piiri laskmine legitimatsiooni piletitega sünnib jaoskonnas, läbitakse punktides ja nimelt: Uue-Roosa kordonis kaks korda, kella 6 – 9 ja 15 – 18. Legitimatsiooni piletite registreerimine on kordonides, kus legit. pileti peale tehakse vastav sisse- ehk väljamineku / -sõidu / märkus, äratähendades kuupäeva ja ühes ka registreerija allkiri.  Kontrolleerimine sünnib läbilaske kohal, s.o. lasipuude eel, kus ka järele vaadatakse hobuste ja liikumise abinõude tunnistused.

Alates 01.12.1923 likvideeriti Valga jsk. ja liideti Petseri jsk. juurde millesse kuulus ka Vastse-Roosa.

4. novembril 1923. a.

Valvepiirkond algab Tamberse talu juurest lõpeb lääne pool küljes Visla järve juures. Kohati on piirikraavid kaevatud ja piirimärk-postid ülespantud, mis minu poolt on praegu ülevõtmisel. Valve võrdlemisi pika ja käänurikka piiri tõttu raske. Uue-Roosa mõisast Hopa alevisse viiva maantee peal on läbilaske punkt, mis võrdlemisi elava läbikäimise ja viimasel ajal veel juut Schein´i laudade transporteerimise tõttu, meeskonnalt õieti suurt jõupingutust nõuab ja piirikaitsekohast valvet veel rohkem halvab.

Kordoni ülema kohuseid täidab siin raiooni noorem ohvitser noorem-leitnant Schmidt. Lühikese ajalise tundma õppimise järel ei tea tema isiku kohta veel midagi olulist ütelda. Üldine kord kordonis paistab olevat rahuldav. Püsside eest hoolitsemine rahuldav, padrunid alles. Riigi varandusega ümberkäimine jätab soovida, nimelt seovanker tundub, et on rohkem hooletu ümberkäimise, kui ajahamba mõjul lagunemas. Vastava süüdlase leidmiseks on minu poolt juurdlus käimas.

Hobuseid on 2 nende eest hoolitsemine on nõrgem, kui teistes kordonides – mõlemad nõrgas kehas, mille algpõhjused minule veel selgitamata.

4.detsembril 1923. a.

Uue-Roosa kordoni asukoht endine, samuti ka valvepiirkond. Metsatööstus Joel Schein´i laudade vedu läbi läbilaske punkti kestab, mis valvuritelt iseäranis külmade tulekuga suurt jõupingutust nõuab, sest tolliametnikkude puudusel on nad kohustatud ka selle aset täitma plankide ja laudade mõõtmise alal, mis piiri otsekohese valve peale vähese koosseisu tõttu oma halvavat mõju avaldamata ei jäta. See laudade transport kestab vähemalt veel üks kuu. Võib loota siiski, kui teed paranevad, et siis laudade vedu mitte enam Hoppa vaid Mõniste jaama üle läheb, millega, loomulikult, ka laudade registreerimine ära jääks.

Teenistuse huvides tegin siin meeskonnas vastavad ümberpaigutused, mille paranemist korra kindluse ja väärnähtuste ärajäämistes loodan. Suuremates väärnähtustest paljastasin valvur Tamming´i altkäe maksu võtmise juut Scheini laudade registreerimise puhul ning valvur Gross´i hooletu hobuse ravitsemise kohta. Mõlemile juhtumistele on seaduslik käik antud. Siin asub ka endiselt raiooni noorem ohvitser, kelle peal ka kordoni ülema kohustused. Lühikeseaja tõttu ei tea uue noorem ohvitseri lipnik Pettai kohta midagi ütelda.

Hobustest on siin praegu üks – valvur Eduard Ilves´i otsekohese hoole all kes näib hobust vääriliselt puhastavat ja toitma.

2.Saks

Riigi Teataja, nr. 2, 4 jaanuar 1924

Lõuna-Eesti, 27 veebruar 1924

Piiripunktide uute läbilasmise ajad, maksavad 1. märtsist s.a. Wastastikusel kokkuleppel Läti piiripolitseiga on allpool nimetatud piiripunktid tähendatud aegadel avatud, kus juures aga tööstuse ja kaubanduse tarvidusel läbilaske aega ka pikendatakse. Nõnda on siis vastastikusel arusaamisel läbilaskmine punktides lihtsustatud. Läbilaske ajad on koha peal järgmiselt kindlaks määratud :

6. Wastse-Roosa läbilaske p. (Wastse-Roosa) mõisas: 1 okt. kuni 30. apr. kella 7—10 ja 15–18 ja 1. maist kuni 30. sept. kella 6—9, 13— 15 ja 19-22.

 

Postimees (1886-1944), nr. 127, 11 mai 1928

Lõuna-Eesti, 6 oktoober 1928

Lõuna-Eesti, 11 juuli 1929

Ugala 27 juuni 1929

Wõru Teataja, 18 märts 1930

Fragment Eesti  passist, kus on Vastse-Roosa ja Jašu piiripunkti templid 1931. a.

Päewaleht, nr. 284, 17 oktoober 1932

Lõuna-Eesti, 20 september 1932

Wõru Teataja, 18 oktoober 1932

1933. a. tuli piirivalvuriks Raivo Liiv ta töötas siin kuni 1941. a-ni.

Vastse-Roosa kordoni ees (varasem mõisa moonamaja, kõrts)
Istuvad Püvi ja Saks; seisavad Luik, Püvi (erariides), Saks.

Sakala (1878-1940), nr. 47, 27 aprill 1933

Hiljem kolis kordon piirile, kus asus hoone Eesti poole peal, praegu on seal alles vaid alusmüür.

 Wõru Teataja, 2 november 1934

Uus piiriwalvur Mönistes. Mõnistest on piiriwalwe teenistusse wastu wöetud Herbert  Hanimägi, kes oli ennem Vastse-Roosa wallasekretär ja hiljem Haapsalu linnawalitsuse  abiraamatupidaja nlng ühtlast ka sama linna waestrlostekohtu sekretär. Teda tunti kui korralikku, Vastutulelikku ja lahket ametnikku. Eelnimetatud ametkohtadelt lahkus tema kaittewäkke sundaega teenima mineku tõttu. Edu ja õnne talle uuel teenistuskohal

Kunagine ajutine piirivalve kordoni maja aastal 2003.

Mälestusi piirivalvest kohalike poolt.

Esimese maailmasõja ajal piiripunkti veel ei olnud, Vastse-Roosa piiripunkt hakkas tööle peale 1919. aastat. Piiri tõmbamine käis selle järele kes piiri ääres elasid, kui oli piiri ääres eestlase talu siis joonistati Eestimaa sisse ja lätlase talu jälle Lätimaaks. Piir jooksis sinka-vonka ümber talude Tamme August elas teiselpool jõge Lätimaa sees aga joonistati ring ümber ja jõe kaudu oli Eestimaaga koos. Jõe peale ehitati veel sild, et ei peaks üle Lätimaa Eestimaale käima. Kui eestlase talu oli päris Lätimaa sees siis ei saanud Eestimaaks joonistada. Piir oli mööda jõge kuid piirikordon asus kõrtsihoones, praeguses Puusepp Valteri majas. Lääniste pool elas Lill, kes vahetati pärastpoole välja, tema ei olnud vabariigi lõpuni. Lääniste väikeses majas elas kuni vabariigi aja lõpuni Raivo Liiv , naise nimi oli Salme ja tal oli 2 last.  Puusepa pool elas veel tallimees Patlep, kes hooldas ühte piirivalve hobust ja sellega käidi ka piiril patrullimas, hobustele osteti heinad ja kaerad. Peale nende oli veel Luik kontroll, kes elas kusagil mujal, kui Vastse-Roosas ja veel Ilves. Kordoniülem oli Saks, kellel oli vene rahvusest naine, nemad elasid Puusepa pool, naine otsis läbi naisterahvaid kes tulid üle piiri. Üle ei tohtinud tuua rõivaid ja jalanõusid, kõiki esemeid võis seljas olla vaid 1. Tuua sai neid siiski niimoodi, et minnes pandi selga sellised vanad rõivad mida ei olnud kahju ära visata ja jäeti need heinakuhja taha või põõsastesse. Osteti selga ja jalga uued asjad, tuldi nendega ilusti läbi piiripunkti. Kalosse sai tuua niimoodi, et tõmmati kingadele kalossid peale. Üle piiri võis minna hommikul kella kaheksast ja tagasi pidi tulema enne kuut. Kui seda ei jõudnud, tuli hommikuni olla Lätimaal või tulla kuskilt otse. Lätimaal võeti vastu eesti raha ja seda ei olnud vaja vahetada Lätimaal olid head lõimed ja lõngad mida ei tohtinud tuua, siis toodi piiri äärde põõsastesse ja pärast võeti sealt jälle ära. Raha ka ei võinud palju olla, Puusepa Ella läks üle minema aga oli raha rohkem kui lubati ja pani siis ühe puujuure alla. Tuli tagasi ja hakkas raha otsima, ei leidnud. Läks siis Suri juurde küsima, Suri õpetas, et mine edasi, kolmanda juure alla peitsid, läks vaatama ja leidiski raha üles. Adamsoni Lilli tõi üle mitu salli, läks otse üle, ei tulnud piiripunkti ja jäi vahele, kordnik hoidis Lillit mitu päeva kinni ja lõpuks Adamsoni August maksis Lilli eest trahvi ära. Lilli läks selle eest Augustile mehele.

Salaja viidi Eestimaa poolt üle viina, viinapudelid köideti saani alla.

 

Jaanuaris 1941 tegutses ENSV Piirivalve Talitluse Valga jsk. piirilõigus ka Vastse-Roosa-Ape (Jašu) piiriületuspunkt. Oli avatud 4 päeva nädalas, esmaspäeval, kesknädalal, reedel ja laupäeval 9:00-16:00.

*************************

Veneajal Eesti NSV ja Läti NSV piire tähistanud silt.

 

Taas mindi Vastse-Roosas majanduspiirile 20. oktoober 1990 ja seda Eestis esimese kohana.

Algselt asus piiripunkt keset küla, ja nii pidid pooled külaelanikud, läbima pidevalt punkti, ka poodi minekuks, mis oli üsna tülikas, kuna isegi poodiminekul küsiti nii passi kui ka tunti huvi koti sisu vastu, hiljem kolis punkt aga piirile, oma õigele kohale.

 

Vastse-Roosa piiripunkt Võrumaal, keset küla. 25.10.1990

 

Võru Teataja : ilmub 1913. a. detsembrist : maakonnaleht, nr. 129, 3 november 1990

 

Vastse-Roosa kordonis koos konfiskeeritud kaubaga Vastse–Roosa piirilõigu ülem Peeter Vellend (vasakul) ja piirivalvur Ivo Ivask. 15.11.1990.

 

Vastse-Roosa piiripunkt Võrumaal, keset küla. 15.11.1990

 

Vastse-Roosa piiripunkt Võrumaal, keset küla.
Piiripunkt 1992

Vaba Eestlane = Free Estonian, 22 september 1994

Eesti-Läti piiri võeti vastu järjekordne piirilõik Krabi ja Vastse-Roosa vahel asuva piirilõigu pikkus on 25,36 kilomeetrit. Vastuvõtuprotokolli koostamisel kaaluti võimalust anda piiriäärsetele elanikele piiriületuseks eriload, mis lubaksid neil vabalt piiri ületada BNS.

25. veebruar 1998 – Piirivalvurid leidsid metsavenna automaadi

Valga piirivalvepiirkonna ülemad leidsid neil päevil Vastse-Roosa kordoni pööningult automaadi, mis kuulus aastate eest end seal varjanud metsavennale. Vene päritolu automaat PPS oli peidetud Vastse-Roosa kordoni pööningu lae alla saepuru sisse. 1954. aastal oli praeguse Vastse-Roosa kordoni keldris end varjanud üks metsavend ning tema poja kinnitusel oli isa automaadi peitnud maja pööningule, rääkis Valga piirivalve teenistusohvitser Irina Kosemets Sõnumilehele. Kosemetsa sõnul tõid juhtunust teada saanud Valga piirivalve- ja Vastse-Roosa kordoni ülem nüüd automaadi päevavalgele. “See oli poolroostes, ühe salve ja padruniga,” kirjeldas Kosemets.

Piiripunkt riigipiiril

üksikud neist valgetest piiripostidest on okupatsiooniaja üle elanud. Näiteks Vastse-Roosa ja taheva vahel, kuhu raskesti ligi pääseb ja kuhu võõras silm ei ualtunud. Vanad kõrged piiripostid puhastati metsast välja 1990-datel aastatel piirisihtide taastamise aegu.

Kordon asus endises koolimaja hoones.
Foto: J.Kuus. 5.11.2002

 

Foto: J.Kuus. 16.11.2002

 

Piirivalvepiirkondades toimuvad lahtiste uste päevad – 08.08.2006

Käesoleva nädala lõpus toimuvad Eesti erinevates piirivalveasutustes lahtiste uste päevad tutvustamaks noortele piirivalvuri ametit ning julgustamaks neid asuma õppima piirivalvuriks.

Neljapäeval, 10. augustil tutvustab piirivalvurite tööd Lääne piirivalvepiirkond, reedel ootavad huvilisi külla erinevad kordonid ja piiripunktid Kirde, Kagu, Valga ja Põhja piirivalvepiirkondades.

Lahtiste uste päevade ajal on huvilistele avatud Narva, Värska, Piusa, Mehikoorma, Murati, Vastse-Roosa, Valga, Holdre, Lilli, Mõisaküla kordonid, tutvuda on võimalik Luhamaa, Koidula ja Narva maanteepiiripunkide tööga.

Lahtiste uste päevade raames on võimalik tutvuda piirivalvekordonite ja piiripunktide töö- ja olmetingimustega ning pärida piirivalvuritelt nende töö ja tegemiste kohta saamaks paremat ülevaadet karjäärivõimalustest Eesti piirivalves. Samuti saab lahtiste uste päeva jooksul informatsiooni õppimisvõimaluste kohta Sisekaitseakadeemia piirivalvekolled˛is.

2008 aastast on Vastse-Roosa kordon suletud, maja kasutab Piirivalve piirivalvurite puhkekoduks. Viimane Vastse-Roosa kordoni ülem oli Andres Kongo, Tel: 78 91 276

11 piirivalvuri kohtuvõit – 15.04.2008

Tartu halduskohus rahuldas märtsi ja aprilli otsustega 11 piirivalveametniku kaebuse Kagu piirivalvepiirkonna ülema käskkirja tühistamiseks punktides, mille alusel viidi piirivalvurid nende nõusolekuta alates 1. jaanuarist üle teiste paikkondade piiripunktidesse.

Pärast Eesti liitumist Schengeni viisaruumiga likvideeriti Eesti-Läti piiril paiknevad Kagu piirivalvepiirkonna struktuuriüksused. Viis kaebajat viidi seniselt likvideeritud Valga piiripunkti ametikohalt üle samaväärsele ametikohale Koidula maanteepiiripunkti , kaks kaebajat Valga piiripunktist Luhamaa piirivalvekordonisse, kaheksas kaebaja Holdre piirivalvekordonist Värska piirivalvekordonisse, üheksas Vastse-Roosa piirivalvekordonist Luhamaa piirivalvekordonisse, kümnes Vastse-Roosa piirivalvekordonist Koidula maanteepiiripunkti ja üheteistkümnes piirivalvekordonist Koidula maanteepiiripunkti.

Piirivalvurid leidsid, et seoses piiripunktide likvideerimisega teise paikkonda üleviimise asemel oleks tulnud nad vabastada teenistusest seoses koondamisega.

 

Eesti-Läti piiril taastub ajutiselt piirikontroll – 09.03.2010

Eesti-Läti piiril, sadamates ja lennujaamades taastub aprillis seoses NATO välisministrite mitteametliku kohtumisega seitsmeks päevaks ajutiselt piirikontroll. Siseministeeriumi ettepaneku kohaselt taaskehtestatakse Euroopa Liidust Eestisse sisenemisel piirikontroll isikutele ja transpordivahenditele ning riigipiiri valvamine Eesti-Läti piiril 17. aprilli südaööst kuni 23. aprilli hilisõhtuni.

Eesti-Läti piiri saab eeltoodud ajal ületada Ikla , Vana-Ikla, Jäärja, Vastse-Roosa, Murati, Mõisaküla ning kolme Valgas asuva piiripunkti kaudu.

Samas ei ole lubatud Eesti-Läti riigipiiri ületamine piiripunktide vahelisel alal. Erandlikel asjaoludel võib politseiametnik teha erandi, kui inimesel on Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks seaduslik alus, nõuetekohane isikut tõendav dokument ja tema isik on tuvastatud või tema isikusamasus on kontrollitud.

Allikad:

1. Meelis Kivi, Valga
2. Kohalikud inimesed.
3. Piirivalve Amet.
4. Ajakirjandus.

2016 pani Riigi Kinnisvara kordoni hoone enampakkumisele, mis ehitati ümber eramuks.

Müüa avalikul kirjalikul enampakkumisel hoonestatud kinnistu!

Kinnistu, puitmaja, kogupind 510,3 m²

Lisainfo: kelder, tööstusvool, mööbel, elekter, parkimine tasuta, kõrvalhoone, kaev, puurkaev, kõrged laed, eraldi sissepääs, toad eraldi, vesi, profiilplekk-katus
Köök: puupliit
Sanruum: boiler, saun, dušš, lokaalne vesi
Küte ja ventilatsioon: ahjuküte, kamin
Ümbrus: mets lähedal, ümbruses eramud, jõgi lähedal, asub keskuses

Müüa avalikul enampakkumisel Võrumaal Mõniste vallas Vastse-Roosa külas Vaidava jõe ääres asuv kinnistu (maakasutuse sihtotstarve 100% riigikaitsemaa), millel asub 2-korruseline kordonihoone koos kõrvalhoonetega sh saun, grillimaja ja puukuur. Kordonihoones ja saunas elekter sh tööstusvool (voolutugevus 40 A). Kinnistul on puurkaev. Kordonihoones ja saunas vesi puurkaevust hüdrofooriga. Kordonihoones lokaalne kanalisatsioon (3 tühjendamisega settekaevu).
Kordonihoone ülemisel korrusel suur saal ja toad. Alumisel korrusel köök, toad ja WC-d (1 vesiklosett ja 2 kuivkäimlat). Kordonihoone all on kelder juurdepääsuga alumiselt korruselt. Ahjud ja pliidid majas töökorras. Kordonihoonel on uus katus ja vihmaveetorud. Uued voodrilauad, väljast ja pööningu vahelagi on soojustatud.
Saun on puuküttega ja töökorras. Saunas avar eesruum.
Põhihoone on varasemalt olnud kasutusel Vastse-Roosa algkooli ja piirivalvekordonina. Juurdepääs kruusakattega avalikult kasutatavalt teelt.

Enampakkumise alghind 34 900 eurot.
Enampakkumine algab 06.05.2016. a ja lõpeb 16.05.2016 kell 09.00. Isik registreeritakse enampakkumisel pakkujaks, kui pakkumus on edastatud elektrooniliselt (e-kiri) Pindi Kinnisvara OÜ esindaja Liisi Rätsep e-posti aadressile liisi.ratsep@pindi.ee või kinnises ümbrikus enampakkumuse läbiviija Pindi Kinnisvara OÜ (10677258) postiaadressile Tartu mnt 16, Tallinn, Harjumaa 10117 märksõnaga „PIIRIVALVEKORDONI ENAMPAKKUMUS“ hiljemalt 16.05.2016. a kell 09.00. Pakkumus peab sisaldama pakkumuse hinda, pakkuja nime sh isiku- või registrikoodi ja pakkuja kontaktandmeid (telefoninumber ja e-posti aadress). Mittetähtaegselt esitatud ja alla alghinna jäävaid pakkumusi edukate pakkumuste koosseisu ei arvestata. Edukaks pakkujaks tunnistatakse kõrgeima hinnaga esitatud pakkuja pakkumus. Müügitehingu sõlmimisega seonduvad kõik kulud (notaritasu, riigilõiv jms) kannab ostja. Müüja ei vastuta kinnisasjal esinevate (esineda võivate) puuduste sh varjatud puuduste eest.

Objektiga kohapeal tutvumiseks pöörduge Pindi Kinnisvara OÜ maakleri Sander Valdas poole (tel 51 49 289, e-post: sander.valdas@pindi.ee).