Vanad jutud ja müütiline ajalugu – Wastse-Roosa Teataja

Hargla pärimus
Vanad jutud ja müütiline ajalugu

ERA II 23, 130 (6) < Hargla khk., Vastse-Roosa k. – Th. Pettai, koolijuhataja < Vastse-Roosa algkooli õpilased (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Mare Kalda

Laste hirmutamine
Külma poisid tulevad! Koll tule! Susi tule! Näkk vii vette! Küla aja kotti! Mustlased viiva ära! Karu tule seina vahelt! Juudi naine tuleb!

ERA II 243, 683 (5) < Hargla khk., Vana-Roosa v., Borodino as., Tiiviste t. – Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkooli õpilane < Kadri Kuus, 77 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006

Üts tütärlats lännü ütest talust tõistõ tüüle. Tedä ollõv kutsutu häste vahra. Sis lännü tuu tütärlats läbi suurõ ja pümehe mõtsa, aga juhtunu olõma viil õdagunõ üü. Tütärlats tullu hilläkõistõ ja nännü, et tuli palas veidü kaugõmban. Tulõ veeren ollu kolm miist. Üts ollu maal pikälte ja tõnõ ollu tuul man. Kolmas segänü tuld. Tuu, kis tuld segäsi, ollõv ütelnü: “Tulõ endä siiä, ärä pellädu medägi, siin om kõrtsimamma haigõ!” Tütärlats nakanu juuskma, aga nu jäänu sinnasamma.

ERA II 243, 683/5 (6) < Hargla khk., Vana-Roosa v., Borodino as., Tiiviste t. – Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkooli õpilane < Kadri Kuus, 77 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006

Ütel naasõl tullu nõiaga pahandus. Nõid muutanu sis naasõ soendis ehk soes. Naasõl aga jäänü maha kolmõ kuu vannu lats. Naanõ muidu käünü mõtsan, aga ega nellapäävä õdagu tullu üte suurõ kivi manu, mis oll jõe veeren, last imetämä. Ku naanõ imetämä tullu, sis visanu soe naha kivi pääle. Ku imetämise lõpetanu, võttunu jälle naha pääle ja lännü mõtsa. Tütrik lännü jälle latsõga tagasi. Nii käünü naanõ last imetämä sinna kats kuud.
Miis aga mõtõlnu, et mis tetä. Ta ollõv sis arutanu naasõ sugulaisiga ja na ollõv sis tullu otsusõlõ, et kivi kummas kütta. Nüüd sis vedänu miis hulga puid kivi manu ja pandunu nu joba kolmapäävä palama. Ku sis nelläpäävä jälle naanõ tullu ja naha kivile visanu, ollõv tuu ärä palanu. Sis ollõv naanõ muutunu soest jälle naasõs.

ERA II 243, 691/3 (10) < Hargla khk., Vana-Roosa v., Borodino as., Tiiviste t. – Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkooli õpilane < Kadri Kuus, 77 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006

Ku vanast nõia ollõv inemisi soes muutunu, ollõv ollu säätäne asi, et ku ristiinemine sai soelõ soolaga leiba anda, muutu susi inemises tagasi.
Perremiis kündse maad mõtsa veeren. Susi oll vahtinu mõtsa veeren ja silmä juuskunu vett. Ta tullu ega kõrd, ku miis kündmä läts. Miis võttunu uma leevä ja pandunu tu pikä nuia otsa ja ängänü sedä soelõ. Susi võttunu leevä vasta ja kõrraga oll kaavnu soe nahk, asõmalõ tullu inemise nahk. Soest oll saanu 17 aestanõ poiss. See poiss ollõv ollu joba kats aestat tagasi kaavnu.

ERA II 243, 693 (11) < Hargla khk., Vana-Roosa v., Borodino as., Tiiviste t. – Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkooli õpilane < Kadri Kuus, 77 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006

Pidurahval ollõv saanu üte nõiaga pahandus. Nõid oll sis moondanu kõik pulmarahva soenditeks. Soe ehk soendi lätsi mõtsa. Pruut peigmehega kõgõ iin. Pruudil ollõv jäänü kukru päält vällä valgõ nukk. Sis ollõv nakanu pruudiesa nõida pallõma. Nõid tennu kõik jälle inemiisis tagasi. Pulmarahvas tullu jälle mõtsast tagasi ütstõsõ takan.

ERA II 243, 723 (37) < Hargla khk., Vana-Roosa v., Borodino as., Tiiviste t. – Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkooli õpilane < August Kuus, 38 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006

Puustusõn üte kõuvvarigu man oll üts läte, mis konagi es külmä. Oll tullu üts pilvekene päävä pääle, sis olli lähukeiste tullu pikse. Oll ollu peris keskpäävä aig.
Üts naistõrahvas oll nännü, et sääl kolm imeillust preilit käü edesi ja tagasi. Kui pikne joba peris lähükeiste tull, sis olli lännü lättesse.

ERA II 243, 729 (43) < Hargla khk., Mõniste v., Tursa t. – Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkooli õpilane < Miili Must, 59 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006

Vanast oll järv ärä lännü Hallniidü niidupäält. Kui järv oll lännü, oli kala maha tsilkunu. Nii oll järv ärä kaavnu.
Vanast oll ollu taivan üts suur must pilv. Rahvas oll ennustanu, et nüüd tulõ järv. Sis olli pandunu rahvas toolõ järvele nime Valtjärv. Sis sadanu viikogu Sinesaarõ suhu.

ERA II 243, 747 (49) < Hargla khk., Mõniste v., Tursa t. – Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkooli õpilane < Marie Pähn, 52 a. (1939) Sisestas ja redigeeris USN

Vanast olli vanakuradi mõsknu Pulliojan rõiviid. Sedä oll tettü enambüsi nelläpäävä õdakuti. Kui mõni tõnõ inemine müüdä oll lännü, sis oll kutsutu tuud ka sinna.
Pullioja asub Mõnistes Pullirahva maal.

Allikas: https://www.folklore.ee/lepp/hargla/?sel_id=2

ERA II 243, 715 (28) < Hargla khk., Vana-Roosa v., Borodino as., Tiiviste t. – Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkooli õpilane < August Kuus, 38 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006

Vanast kivi arvati, et ollõv tuust saanu, ku Õnnistegija oll maalõ süllänü, sinna olli saanu kivi.

ERA II 243, 723 (35) < Hargla khk., Vana-Roosa v., Borodino as., Tiiviste t. – Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkooli õpilane < August Kuus, 38 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006

Vanast oll üts Puustusõ mõts saanu nime tuust, et sääl oll ollu härjaaid. Põra ka kutsutas tuud mõtsa Härjäsaarõ mõtsas.

ERA II 243, 729 (42) < Hargla khk., Mõniste v., Tursa t. – Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkooli õpilane < Juhan Must, 63 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006

Üts miis oll tullu Tahõva puult ja lännü Sarulõ. Kui miis Tahõvast tullu, tullu soe ka kõrval. Miis õkva selgede näkk, et olli soe. Miis oll ollu keskel ja üts susi ütel puul, tõnõ tõsõl puul. Soe olli ollu mehel nii ligi, et soe hand puttu vasta jalgu. Ku miis Saru pallu jõudsõ, olli kaavnu soe musta kogumuudu mõtsa purõldõn.

ERA II 243, 731 (44) < Hargla khk., Mõniste v., Tursa t. – Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkooli õpilane < Miili Must, 59 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006

Harglõ tii veeren ollõv üts sääräne petäi, kon elläv seen puugi. Tuud ei tohtiv kiiäki maha raku.

ERA II 243, 747 (49) < Hargla khk., Mõniste v., Tursa t. – Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkooli õpilane < Marie Pähn, 52 a. (1939) Sisestas ja redigeeris USN

Vanast olli vanakuradi mõsknu Pulliojan rõiviid. Sedä oll tettü enambüsi nelläpäävä õdakuti. Kui mõni tõnõ inemine müüdä oll lännü, sis oll kutsutu tuud ka sinna.
Pullioja asub Mõnistes Pullirahva maal.

ERA I 3, 291 (1) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. – Hilja Puusepp, Vastse-Roosa algkooli õpilane < vanaemalt (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv

Vana-Antsla vallan Matu talu man om üts illus kahar pettäi. Rootsi kuningas oll sõdinu vanast ja visanu pedäjä latvapidi kasuma, üteldes: “Ku ma võida, sis mingu pettäi kasuma, ku ma sedä maad kätte ei saa, siis kuiugu ta ärä!” Pettäi kasvi.

ERA I 3, 291 (2) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. – Hilja Puusepp, Vastse-Roosa algkooli õpilane < vanaemalt (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv

Vana-Antsla vallan siinpuul sedäsamma pedäjät oll lapik kivi, sääl oll vanakuradi varbaaseme kivipääl. Inemisi käve sääl kaeman pallu.

ERA I 3, 294 (10) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. – Hilja Puusepp, Vastse-Roosa algkooli õpilane < vanaemalt (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv

Tõnni ja Manni.
Ütel naisõl ja mehel oll kats last, poig Tõnni ja tütär Manni. Nälg oll sis ja esä-imä olli otsustanu latsi mõtsa viia. Esä oll lännu hommuku vara, saag ja kirvõs käen, mõtsa. Imä läts keskhommuku järgi. Kutse latse üten, andse egaleütele muru leibä ja naksi mõtsa poolõ minemä. Latsõ olli esä-imä kõnõlõmist kuulnu ja korsi kivikesi. Tiidmüüdä minnen pilse Tõnni leiväraasukeisi ja Manni kivikeisi maha, et peräst tiid kätte löüdä. Imä tegi mõtsas tulõ üles ja ütel latsilõ: “Olgõ siin ilustõ paigal. Ku leivä ärä süüd, sis tulge mõtsamüüda edesi. Siiäki om kuulda, kuis esä puid ragu.” Latsõ seie leivä ärä ja lätsi edesi. Aga õs ole esä kongi, kuuseoss oll õnnõ puu manu kinni köütet ja see olgi tuu paukna. Latsõ lätsi ikka mõtsa müüda edesi. Tull vasta pikk niit (aas). Selle taga paks padrik ja siis suur jõgi, millil silda pääl es ole. Jõõ pääl ujusi aga valgõ luik. Tõnni ütel luigale: “Vii minnu üle.” Luik veiegi ta üle. Siis peräst jälle Manni. (järgneb)

ERA II 156, 501 (2) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. – Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkool (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep

Uuel aastal kui kell on 12, siis pannakse suupesukaus vett täis. Pesukausi ühte külge tehakse märk, siis tehakse ümmargune puu, terava otsaga, pandakse see puu kaussi. Üks hakkab vett keerutama käega ja keerutab seda viis minutit. Mitu korda puu terav ots puutub märgi külge, niipalju korda tuleb suvel hunt karja.

ERA II 156, 515 (52) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. – Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkool (1937) Sisestas USN 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep

Kui sirelid õitsevad, siis kes leiab kuue haruga õie, see on õnnelik.

ERA II 156, 517 (65) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. – Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkool (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep

Kui mets kohiseb siis tuleb vihm.

ERA II 156, 517 (66) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. – Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkool (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep

Metsa mühisemisel tuleb rahe.

ERA II 156, 523 (99) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. – Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkool (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep

Suvel kui leiad viis roosi õit, siis täna selle roosi juures. Kust leiad hulga teisi lille, säält võta neid lille.
Need pane vaasi, kui ei närtsi, siis leiad suvel kodust hulga marju.